• Raamatukogu reedel, 27. aprillil SULETUD (Sisetööpäev)

     
  • Harrastuskunstnikud Põltsamaal

    Loe edasi...

Ülle Lätte Vali Uudised(2007), 2. veebruar, nr. 10, lk. 5.

 

Uus aasta on Jõgevamaa Keskraamatukogule Põltsamaal toonud kaasa nii rõõme kui muresid. Raamatukogu tegemistest rääkisid lehelugejaile direktor Rutt Rimmel ning teenindusosakonna juhataja Siiri Õunap.
Uus aasta on raamatukogutöötajatele toonud väga tõsise mure. Raamatute ostmiseks eraldatav rahasumma sõltub linna rahvaarvust ja see määratakse, võttes aluseks Rahvastikuregistri 2007. aasta 1. jaanuari seisu. Riigieelarvest eraldatakse uute raamatute tarvis 30 krooni elaniku kohta, arvestamata seda, et ka piirkonna maaelanikud kasutavad linnaraamatukogu teenust. Samadel alustel eraldatakse raha ka maaraamatukogudele ja kõikidele teistele raamatukogudele. Kuna aga Põltsmaa linnas elanike arv vähenes, ei jätku raamatute ostmiseks enam raha. Samamoodi väheneb ka mujal Eestis rahvastikuarv. Raamatud samal ajal kallinevad väga kiiresti.

“Nüüd tuleb iga raamatu juures väga mõelda ja hoolega valida, millist raamatud osta. Paljudest raamatutest tuleb ikka loobuda,” selgitab raamatukogu direktor Rutt Rimmel. “Teise poole raamatuosturahast annab linnavalitsus. Praegu on eelarve veel vastu võtmata, summat ei saa seni öelda.” Möödundaastane linnavalitsuse toetus oli 30 krooni inimese kohta. Rimmel nimetab, et rahaprobleem on raamatukogude poolt riiklikul tasemel püstitatud. Lubadusi on antud, kuid riik pole oma lubadusi täitnud.

“Möödunud aastal lubati päris suur raamaturahade tõus, kuid see jäi tulemata,” sõnab direktor lisades, et riigieelarvest makstavate palkade määr suurenes raamatukogutöötajatel 15%. Oma töötajatel tõstab palka omavalitsus, kuid hetkel on eelarve veel vastuvõtmata. Rimmel lisab, et hetkel on riigi leping veel tulemata ja saamata jäänud palgatõusuraha makstakse hiljem järgi.

Laenutatakse rohkem hommikul

Raamatukogudes kasutusel olev arvutiprogramm Riks võimaldab raamatulaenutusi kellaajaliselt järgi vaadata. Internetipunkti töötaja Piret Põldre ja teenindusosakonna juhataja Siiri Õunap tegid selle abil kindlaks, millisel kellaajal laenutatakse kõige rohkem raamatuid. Kuna selgus, et laenutuste tipptunnid langevad hommikupoolikule, otsustati nihutada raamatukogu lahtiolekuaegu tunnivõrra varasemaks. Kuuest seitsmeni käib väga vähe laenutajaid.Seega on asutus nüüd avatud kella kümnest kuueni, muutmata jäävad vaid kolmapäevased ja laupäevased lahtiolekuajad.

“Hommikupoolsed ajal on laenutus ülekoormatud. Inimesed ootavad juba enne kella 11 ukse taga,” räägib Rutt Rimmel lisades, et uued lahtiolekuajad hakkavad kehtima alates 12. veebruarist. See on vastutulekuks nendele, kes vastavalt väljakujunenud bussiliinidele jõuavad maalt bussidega linna.

Raamatukogus saab näitusi vaadata

Põltsasmaa raamatukogu on kujunemas ka omamoodi kultuurikeskuseks.

“Me saime konverentsi-ja näitusesaali stanged ja saame nüüd näitusi korraldada,” räägib Rutt Rimmel. Raamatukogutöötajate sõnul hakkab neil nüüd pidevalt näitusi olema ja linnarahvast oodatakse neid vaatama. Möödunud aasta lõpus õnnestus fuajeesse muretseda vitriinid, kus samuti on pidevalt näitused.

Kahe näituse tarvis on ruume reserveerinud Põltsamaa Kunstikool. Neljapäeval aga avati raamatukogu konverentsiruumis juba esimene näitus. See kannab nime “Raamatukogutöötajate varjatud anded”. Tegu on oma maja töötajate kodukäsitöö või muu huviala tutvustava näitusega. Väljapanek jääb üles kuuks ajaks.

“Meil on poolaasta plaan juba valmis, kui üks näitus lõpeb, siis kohe algab teine ja linnarhvas saab neid pidevalt vaatamas käia. Tegime ajalehes ka üleskutse, kellel on kodudes huvitavaid kogusid, mida saab vitriinidesse panna. Meile on mitmeid pakkumisi tulnud ja linnainimeste kogudest on planeeritud terve näituste sari. Jaanuaris on väljas Kalevi šokolaadide ümbrispaberite näitus seeriate kaupa. Praegu on taskukalendrid. Tulemas on telefonikaardid, nõiaskulptuurikesed," räägib Siiri Õunap öeldes, et on pakutud teisigi väga huvitavaid kogusid ja et uusi pakkumisi võetakse vastu veelgi. Raamatukogus
toimuvate näituste kohta on info pidevalt koduleheküljel väljas. Fuajeenäituse on
reserveerinud ka Ants Paju, kes paneb Hupeli juubeli puhuks üles näituse. Peatselt
kuulutatakse välja ka fotokonkurss "Isekeskis raamatuga". Hiljem tehakse neist
näitus. Konkursile laekunud parimad tööd saavad raamatutega auhinnatud, konkurss
kestab kolm kuud.

Lugejakaardid kehtivad kogu maakonnas

Siiri Õunap nimetab, et kui raamatukogus möödunud aasta kokkuvõttega valmis saadi, tuli positiivsele poolele päris palju asju. Kuna keskraamatukogu peab hoolitsema kogu maakonna eest, siis möödunud aastal liitusid kõik maakonna raamatukogud peale ühe Riks-webiprogrammiga. Elektroonilise kataloogiga
liitus ka seitse kooliraamatukogu.

"Meie server asub nüüd Microlinkis ja meie elektrooniline kataloog on seal turvaliselt hoiul. Sellises võimsas serveris on tagatud ka taga varakoopiad meie ka taloogidest. Külaraamatukogudlähevadjärgemööda
elektroonilisele laenutusele üle," räägib Õunap. Eelmise aasta positiivsetest asjadest märgib ta veel Wifi tulekut raamatukokku. Sellest ajast on pidevalt inimesi sülearvutitega külllugemissaalis, küll fuajees. Soojal ajal saab istuda ka raamatukogu ees pingil.

Möödunud aastal võeti Põltsamaa raamatukogus kasutusele ka uued, üle maakonna kehtivad lugeend maakonna ühes raamatukogus lugejaks võtnud ja kaardi välja ostnud, saab ta seda kasutada kogu maakonnas. Seoses sellega ei nõuta keskraamatukogus enam ka lugeja fotot, see jäädvustatakse webikaameraga. Vaid Põltsamaal raamatuid laenutaval inimesel pole kohustuslik uut kaarti osta, kehtib ka vana kaart, kel see on. Vana-tüüpi kaarte aga rohkem enam ei väljastata. Muudatused on ka paljundusteenuste, printimise vms osas. Klient saab teenuseostmisel raamatukogust tseki.

Inventuur läks ladusalt

Esmakordselt tehti raamatukogus ka elektrooniline inventuur.

"See õnnestus hästi. Kui varem oli inventuuri tegemisel raamatukogu kuu aega suletud, siis nüüd saime
hakkama. kahe nädalaga," on Siiri Õunap arvutipõhisele süsteemile üleminekuga rahul. Samas nendib Õunap, et avastati ka mõnede väga väärtuslike raamatute kadumaminek raamatukogust.

"Raamatuid varastatakse kogust, kuid õnneks polnud see arv väga suur. Kahju on see, et nii mõndagi raamatut pole enam võimalik uuesti osta, on läbi müüdud. Oleme lugejailt selle pärast vahel pahandada saanud,et meil on keskraamatukogu, aga raamatut pole, kuid see on kaaslugejate süü, mitte meie. Varastamise probleem on kogudes üle kogu vabariigi."

Pikisilmi oodatakse raamatukogudes uut seadust, mis ringiga uuesti Riigikogusse tagasi on jõudnud. Kord on see juba tagasi lükatud. Seaduse jõustumine lahendaks kogudes võlgnikeprobleemi. Viivisevabal nädalal tõid Õunapi sõnul raamatuid tagasi väikevõlgnikud, suured võlgnikud mitte.

"Inimesed ei teadvusta, et raamatukogudesse võlgu jäämine on sama nagu iga teinegi võlg. Kui raamatukogu meeldetuletused võlgnikule ei mõju, siis uue seaduse rakendumisel antakse võlgnikud edasi omavalitsuste kätte ja kui vaja, siis edasi ka inkassofirmade kätte," räägib teenindusosakonna juhataja. Sel juhul ei saa raamatuvõlgnik edaspidi kuskilt laenu võtta, nagu iga teinegi võlglane. Seega on võlgnikel viimane aeg oma kohustused raamatukogude ees likvideerida.

Raamatukogu ootab koolinoori

Valupunktiks on raamatukogus koostöö kooliga, eriti gümnaasiumiklassi õpilastega.

"Me kutsume külla kirjanikke ja pakume õpilastele raamatukogutunde, kuid kooli poolt suhtutakse sellesse väga leigelt või üldsegi mitte. Tegelikult oleks seda väga vaja, sest lugemine väheneb pidevalt. Me tahaksime rääkida noortele uutest elektroonilistest võimalustest, mis on raamatukogus olemas ja mida saab kasutada kasvõi näiteks referaatide kirjutamisel, samuti suurtest raamatukogudest raamatute
laenutamisel. Paljud õpilased ei tea sellest midagi. Me oleme valmis neid suunama ja kasutajakoolitusi pakkuma," räägib Õunap lisades, et suurtes raamatukogudes on vaid otsinguarvutidja kui noored koolitust pole saanud, ei oska nad sellega midagi peale hakata. Alates möödunud aastast on raamatukogus ka koolituse tehnilised tingimused paranenud.