Ants Paju Vali Uudised(2007), 28. veebruar, nr. 17, lk. 2.

 

Liivimaa valgustaja August Wilhelm Hupeli sünnist on möödas 270. aastat. Rahvavalgustaja, kirjamehe, Eesti keele arendaja ja koduloo-uuringutele aluse panija sünnipäeva tähistati 22. veebruaril Jõgeva Maakonna Keskraamatukogus Põltsamaal Hupelile väärilise kõnekoosoleku ja tema loomingut kajastava näitusega. Siinkohal rõhutan veelkord Hanno Runneli öeldut, et kiri algab kirikust ja rahvas algab raamatust.
A. W. Hupeli sünniaastapäeva tulid Põltsamaale tähistama paljud väga auväärsed inimesed. Kõnekoosolekul astusid üles EELK Tartumaa prao st Joel Luhamets, Jõgeva maavanem Aival' Kokk, Riigikogu aseesimees Ene Ergma, Eesti Kirjandusmuuseumi arhiiviraamatukogu juhataja Heino Räim, Tallinna Ülikooli dotsent Liivi Aarma, Tartu Ülikooli maailmakirjanduse doktorant Kairit Kaur, EELK Kambja koguduse õpetaja Kristjan Luhamets, ajaloolane ja raamatu "Liivimaa valgustaja August Wilhelm Hupel" autor Indrek Jürjo ja tõsine A. W. Hupeli uurija Helgi Vihma, kes on Johannes Aaviku Seltsi vastutav sekretär. Juba meile kõigile hästi tuntud Karl Robert J akobson pidas Hupelit Eesti rahva väga tähtsaks varajaseks äratajaks.

A.W. Hupel on Eesti rahvale oluline

A.W. Hupeli sünniaastapäeva pidulikku tähistamist ette valmistades kuulsin mitmelt poolt, et milleks pidada meile peaaegu tundmatu mehe sünniaastapäeva. Mina arvan, et Põltsamaal toimunud auväärne kokkusaamine oli väga vajalik ja annab mõtteainet, et Hupelit teatakse ja tema loomingut austatakse enam kui me arvata oskame. Meie kõhklusi sobib väga hästi hajutama Karl Robert Jakobson, kes juba 1870. aastal nimetab Hupelit Eesti rahva tähtsamate varajaste äratajate seas. Julgust andis seegi, et Torma vald on tänavuse aasta kuulutanud Karl Robert Jakobsoni aastaks. Tähtsusetu pole seegi, et saarlaste Suure Tõllu lood jõudsid laiemalt rahva ette just tänu Hupelile, kes need esimesena kirja pani.
Tartu Ülikool andis 1803. aastal A. W. Hupelile audoktori tiitli filosoofia alal (1818. aastal andis Tartu Ülikool Hupelile ka teoloogiadoktori kraadi). See oli aasta, kui sündis Kreutzwald, kelle 200. sünniaasta kuulutati Kreutzwaldi aastaks. Kreutzwald oli mees, kes süstematiseeris ja pani kokku Eesti rahva eepose "Kalevipoeg", mis sai aluseks Eesti rahva hinge kujunemisele ja mis omakorda viis Eesti rahvuse ja riigi tekkeni. Oluline on siinkohal ära märkida, et rahvaluule kogumise metoodika lõi just Hupel. Kaasaegsetest ei saa ära unustada emeriitprofessor Juhan Peeglit, kes on teinud tõhusat eeltööd Hupeli ulatuslikus loomingus peituva väärtainese esiletoomiseks ja ajaloolast Indrek Jürjot, kes kirjutas Hupelist väga põhjaliku raamatu "Liivimaa valgustaja August Wilhelm Hupel".
A. W. Hupeli sünniaastapäeva tähistamine oleks võinud vabalt toimuda ka Paides, kuhu on Hupel maetud või siis Tartus, kus ta on kahekordne Tartu Ülikooli audoktor.

Praegune põlvkond gümnaasiumiõpilasi ei põle teadmistehimust

"Ainult endale õpetuseks olin ma mitmete aastate jooksul püüdnud oma praegust kodumaad tundma õppida: senini avalikkuse ette jõudnud puudulikud kirjeldused tema loomuse kohta põhjustasid lõpuks nõu teha kogutud märkmed trüki teel teatavaks," kirjutab A. W. Hupel 1774. aastal ilmuma hakanud neljaköitelise raamatu "Topograafilised teated Liivi- ja EestimaaIt" sissejuhatuses.
Kas ei tekita see küsimust: Miks meie praegune põlVkond gümnaasiumiõpilasi ei põle niisugusest teadmistehimust oma maa ja ümbruse kujunemise loo vastu? Olin üllatunud 2. veebruari "Vali Uudistest" lugedes, et kooli poolt suhtutakse raamatukogu pakkumistesse väga leigelt või sellesse ei suhtuta üldse mitte kuidagi. Sellest ajendatuna pöördusin kaheksa küsimusega kõigi Jõgeva- ja Tartumaa raamatukogude poole. Selgus, et viimase viie aasta jooksul on raamatu kaanehind tõusnud enam kui 32%, kuid raamatute ostuks eraldab riik ikkagi 27 krooni omavalitsuse territooriumil elava iga inimese kohta. Missugune hiromant peab raamatukogu juhataja olema, et selle rahaga teha valik, millega muuta raamatukogu ahvatlevaks erinevatele sihtgruppidele!? Pisikeseks boonuseks on siin ka omavalitsuste poolt eraldatav lisaraha, kuid alla 70 krooni riigipoolset toetust on alandav. Nii Rutt Rimmel, kes on Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu direktriss, kui ka tema kolleeg Hele Ellermaa Tartumaalt kinnitasid nagu ühest suust, et õpilaste saamine raamatukokku on üldiselt üsna raske ja koostöö kooliraamatukogudega jätab oluliselt soovida.
Mida siis teha, et raamatukogutöötajate mured valitsuseni jõuaksid? Kas tuleks välja kuulutada streik, nagu viimasel ajal kombeks on? See on kõrge sisemine kultuur, mis raamatukogutöötajatel ei luba oma nõudmiste esitamiseks barrikaadidele tõusta, nii nagu seda tegid meditsiinitöötajad, kuigi ka raamatukogutöötajad on tõeliselt unustatud.

Olen uhke oma sidemete üle Põltsamaaga

Põltsamaale saabusin 1972. aastal. Just Põltsamaal said alguse minu elu intensiivsed aastad ja jäljekas aeg, mille eest Jõgeva maavanem tänas mind Jõgevamaa Hõberistiga, millega avaldati tänu ka Viive Kibenale ja Anne Kausile. Maavanema autasu on omamoodi tähenduslik, sest äsja sai VS Jõud 60aastaseks ja viimased 30 aastat on maanoorte rekord kettaheites minu nimel. Ootan siiani noort, kes ühel päeval tuleb ja ütleb, et ma löön su rekordi ümber. See oleks tõeline rõõmupäev ja ega ma rõõmuvalmistajale võlgu jääks.
Hiljaaegu tähistas Eesti Looduskaitse Selts oma asutamise 40. aastapäeva. Selle unikaalse ja rahvarohke organisatsiooni tegemised okupatsioonitingimustes on veel tõsiselt lahtimõtestamata. Okupatsiooniaegadel oli Eesti Looduskaitse Selts aktiivne nii Hupeli kui ka Wilde mälestuste hoidmisel ja ka jäädvustamisel. Just Eesti Looduskaitse Seltsi eestvedamisel tähistati Kuningamäel Eesti esimese trükikoja asukoht ja avati Hupeli bareljeef Paides 1987. aastal. Jõgeva maakonnas on ellu kutsutud kaks Eesti Looduskaitse Seltsi osakonda . Üks Jõgeval ja teine Põltsamaal. Olen nende sünni juures olnud ja olin ka nende käimavedajate seas. Praegusel ajal on mõlemad osakonnad otsimas oma minekusuundi ja võib-olla suvine kokkutulek, mis on pühendatud Hupeli 270. ja Wilde 275. sünnipäevale, aitab neid otsingutes.
Eelmisel aastal möödus 30 aastat ka minu loodud noorteklubi “Hekto” sünnist. Juubelikokkusaamine oli meenutusterohke ja energiatandev. Üks külalistest, Kaljo Kiisk, ütles mõni aeg pärast kohtumist, et sa, mees, ei tea, kuidas läks haiglas teilt saadud energiat vaja.

Okas on hinges

Päev enne maavanema vastuvõttu oli pidulik koosviibimine Põltsamaa Kultuurikeskuses. Linnapea Jaan Aiaots ja vallavanem Toivo Tõnson pidasid igati päevakohased kõned, autasustati väärilisi, kuid hinge jäi siiski okas. Mõni aeg tagasi lahkusid meie hulgast Endel Pajumägi ja Luule Loik. Põltsamaa linna teenekad inimesed mõlemad ja tuntud Põltsamaalt kaugemalgi. Arvan, et need kaks inimest oleks olnud väärt vaikusehetke nende auks ja mälestuseks. Kodumaa sünnipäeval ei tohiks olla häbi austada ka vääriliste mälestust.