Helve Tamm  Vali Uudised(2010), 12. märts, nr. 19, lk. 6.

Põltsamaal raamatukogus koos Jüri Aarmaga laulmas ja kuulajatega vestlemas käinud Diana Klas tunnistas, et on elus praegu tagasi tõmbunud ning “elab nagu üks vana inimene”. Tema elulooraamat “Rahatuulutaja” ilmus peamisest soovist rääkida kõik oma hingelt ära ning teha seda nii, nagu sündmused tegelikult juhtusid, mitte nii, nagu kollane ajakirjandus sellest kirjutas.

Kuulajate ees seisis kena, tõmmu, äärmiselt sümpaatne 42-aastane naine. Sel hetkel, kui ta lauluhelid saali lasi, tardus kogu ruum kuulama. Enamasti Edith Piafi repertuaarist pärist lood panid nüüdki, ligi pool sajandit nende loomisest hiljem, inimeste südamed meeleliigutusest värelema.

Diana Klas märkis, et Edith Piaf ja tema looming on olnud talle kogu aeg südamelähedane. Juba lapsest saadik on Prantsuse lauljanna olnud tema iidol ja eeskuju. Et tunda ennast oma imetlusobjektile lähemal, käis ta isegi Pariisis neis kohtades, kus Piaf tänaval laulis ning tegi seda isegi. Kes prantslanna elulugu on kuulnud, teab, et kerge selle naise elurada polnud. Sama võib öelda ka Diana Klasi kohta. Lisaks on nn kollane ajakirjandus rebinud tema teravad elukillud tervikpildist välja ning riputanud nagu märja pesu laia rahvahulga ette rippuma. See kõik on teinud Diana Klasi sõnul talle väga haiget, sest lisaks niigi karmidele eluhetkedele on lisandunud veel täiesti tundmatute inimeste inetu suhtumine.

“Ja siis Kerttu Rakke soovitaski panna kirja kõik nii, nagu tegelikult oli. See andis mulle hingerahu,” jutustas näitleja-laulja oma raamatu sündimisest.

Ta lisas, et paljut juhtunust ja enda käitumisi oma elus ta häbeneb ning mida vanemaks saab, seda enam. Aga ühte, mida kunagi ei kahetse, on oma kolme lapse ilmaletoomine. Vanem poeg on praegu juba ise pereinimene ning teine poeg 16- ja tütar 10-aastene. Oma lapsi kasvatab naine üksi ja elab koos emaga.

“Keegi ei teagi tegelikult, milline ma kodus olen, ilma esinemiskleidita. Võin öelda, et kodus käin ma ringi, lambakestega pidzaama seljas, ja vaatan emaga seriaale. Armastan väga Vene seriaale ja krimkasid. Ema on mu parim sõbranna. Räägime temaga absoluutselt kõigest. See on lihtsalt hämmastav, kui palju me omavahel räägime. Olen aastatega muutunud täielikuks erakuks. Isegi telefoni lülitan välja ega taha kellegi teisega suhelda. Näiteks helistati ükskord ühest lehest ja küsiti, miks ma olen nii paksuks läinud, kas ma ootan last! Ei oota, olen lihtsalt vana ja paks! Mu kehakaal on lihtsalt ealine muutus. See Mina, kes ajakirjanduses on loodud, on absoluutselt teistsugune kui tegelikult,” andis Diana Klas lühiülevaate oma elust.

 

Unistus meditsiiniharidusest

 

Milline inimene on aga tegelikult iseenesest oma parimais aastais naine, laulja ja näitleja? Kes tahab peensuste ja üksikasjadega tutvuda, võib seda teha tema raamatut “Rahatuulutaja” lugedes. Aga isegi see ei anna temast täit pilti.

Diana Klasi sõnul oli ta lapsena väga kuulekas ja igati ontlik ja viisakas laps. Ikka selline nagu vanemad tahtsid. Isa Eri Klas soovis, et temast saaks ooperilaulja, kuid piiga ise unistas hoopiski meditsiinikoolist. Või psühholoogia õppimisest. Isa aga selleks luba ei andnud. Nii lükati teda lavateele. Diana Klasi ütlust mööda pole näitlejaleib tänasel päeval sugugi magus.

“Kogu aeg tuleb oodata kutset esinema. Vabakutselisel näitlejal pole ravikindlustust ega mingit kindlustunnet. Ainult selle tööga tegeledes võib jääda nälga,” tõdes ta.

Nagu ta ise tunnistas, on teda tegelikult kogu elu tõmmanud sotsiaalsfääri. Nii on ta töötanud Harkus naistevanglas ja ka vanadekodus. Praegu tegutseb ametlikult sotsiaalpedagoogina Tallinna Laste Turvakeskuses Nõmme teel. See pilt, mida ta seal iga päev näeb, on kõike muud kui rahu toov.

“On isegi selliseid noori, kes ei teadnudki enne, et on olemas voodi ja et selle peal magatakse. On palju narkomaane ja eluga ummikusse jooksnuid. Näiteks üks 10-aastane tüdruk jäi kõigepealt ühest vanemast ja siis teisestki ilma. Ta jäi täiesti üksi ning sattus tänavale ja sealt edasi nõela otsa,” maalis Diana Klas oma hoolealustest üksikuid pilte. Et sellise saatusega noortega töötada, peab olema väga tugeva närvikavaga, täis isetut armastust ja lauljanna sõnul ei tohi seal nähtut endaga koju kaasa võtta. Muidu ei pea vastu.

 

Unistus kuulsusest

 

Üks suur unistus oli Diana Klasil lapsepõlves veel - saada kuulsaks. Aga nagu Idamaade vanasõna ütleb: loll soov nuhtleb ennast valusalt, kui täide läheb.

“Nüüd ma olen, kuid see pole sugugi hea. Mind hoiatati lapsena, et ära taha kuulsaks saada, kuid siis ei osanud ma sellest midagi arvata. Mõni kadestab mind praegu, et tahaks olla minu nahas. No seda ei sooviks ma küll kellelegi.”

Nüüdseks on mitmed tema unistused täitunud või pisemaks kahanenud. “Olen praeguseks maha rahunenud ja nagu öeldakse - oma sarved maha jooksnud.

Nüüd tahan vaid rahulikult elada ja olla. Elan praegu tõesti nagu väike vana inimene,” võttis lauljanna oma hetkeolukorra kokku.

Aga ikkagi, milline siis on Diana Klas inimesena? Me ei tea ega saagi vahest kunagi teada, kuid tema hing on äärmiselt ilus. Hoolimata neist sündmustest, mis teda siiani närivad ja piinlikkust tekitavad, hoolimata elus ringiekslemistest, pole tema sisu kaotanud sära. Ehk just kõik eelnimetatu ongi tegelikult lihvinud temast sellise tugeva ja sätendava teemandi. Ainult näha oli, et ise ta veel seda ei teadnud. Igal juhul tuleb loota, et teda ja ta peret ootab ees suur hea, mis kompenseerib kõik eelneva halva.