Toomas Reinpõld  Vooremaa(2010), 28. jaanuar, nr. 11, lk. 4.

Tänavu lõpetatakse kirjandusfestival Prima Vista 9. mail Põltsamaal.

Alates 2002. aastast korraldatakse Tartus kirjandusfestivali, kus tunnevad end ühtviisi hästi nii autorid, lugejad kui kirjastajad. Festival sai alguse Tartus peetavast raamatumessist ja kannab aastast 2004 nimetust Prima Vista.

Lisaks Tartus peetavale kirjanduslikule seminarile on igal aastal Prima Vista toimumise viimasel päeval korraldatud väljasõit mõnda Eesti linna, kus toimub kirjandusliku festivali lõpetamine.

Jõgevamaa Keskraamatukogu direktor Rutt Rimmel ei osanud täpselt öelda, miks Prima Vista lõpuürituse korraldamise paigaks tänavu just Põltsamaa valiti, ent ta märkis, et küllap on oluline, et Põltsamaal on eesti kultuuriloos tähtis koht. Prima Vista korraldajad on käinud Põltsamaal kohaliku raamatukogu inimestega kohtumas ja sellel kokkusaamisel tekkis mitmeid huvitavaid mõtteid, mida kevadisel kirjanduslikul suurüritusel nii festivali osalejatele kui külastajatele pakkuda. Prima Vista lõpuüritust valmistab ette Põltsamaa raamatukogu koostöös Põltsamaa linnavalitsusega, Sihtasutusega Põltsamaa Lossiarendus, Põltsamaa muuseumiga, Põltsamaa kultuurikeskusega, fiImiklubiga ning Põltsamaa Ühisgümnaasiumiga.

Jalutuskäik ja raamatuesitlused

Põltsamaal kavatsetakse korraldada samasugune kirjanduslik ringkäik, nagu see raamatukogu 95. juubelilgi toimus. Kultuurisündmuse kaalukaim osa on raamatu “Mehed ei nuta” presentatsioon.

Esitletav raamat sünnib sel moel, et kuus kirjanikku saadetakse Eestimaa linnadest ja tõmbekeskustest kaugemale, kus nad raamatu tarvis materjali koguvad. Rutt Rimmel lausus, et tema kui oma kodukoha patrioot pakkus korraldajatele välja idee koguda raamatu tarvis materjali Põltsamaa lähiümbruse kirjanduslooliselt olulistest paikadest. Üks kirjanikest võiks näiteks koguda materjali paikadest, kust sai inspiratsiooni Eduard Bornhöhe oma “Tasuja” kirjutamiseks. Samuti on kirjanduslooliselt väga huvitav paik kohalik ametikool ehk kunagine Aleksandrikool, aga ka Võisiku, mis on andnud ainest Jaan Krossi raamatule “Keisri hull”. Tapikul on elanud üks Kanadasse elama asunud kirjanik, Kalana lähistel Mõrtsi külas on aga Jaan Roosi sünnipaik. Ka Kuningamäe, kus omal ajal asus Eesti esimene trükikoda, võiks Rutt Rimmeli sõnul loomeinimesi inspireerida.

Prima Vista korraldajatele see mõte meeldis ning nüüd käivad läbirääkimised selle üle, kes kirjanikest ühte või teise Põltsamaa ümbruse kirjandusloolisse paika materjali koguma läheb. Praeguseks on mitu kirjanikku juba nõusoleku andnud.

Lapsed joonistavad koomikseid

Ühe huvitavama osa päevakavast sisustavad laulvad kirjanikud. Emadepäeval toimuval kirjandusfestivalil ei unustata ka lapsi, kes saavad kätt harjutada koomikseid joonistades. Selleks on plaanis kohale kutsuda selle ala tuntud tegija, kes räägiks natuke lähemalt sellest, kuidas ja mille põhjal koomiksid sünnivad, ning juhendaks lapsi joonistamisel.

Kirjandusfestivali toimumise ajaks loodetakse välja anda ka Põltsamaa Ühisgümnaasiumi laste loomingu põhjal koostatud raamat, mida tulevad tutvustama koolinoored ise.

Samuti kavatsetakse kutsuda oma loomingut esitama mõni luuletaja. Kirjanduslik päev Põltsamaa lossihoovis lõpeb filmivaatamisega.