• Raamatukogu reedel, 27. aprillil SULETUD (Sisetööpäev)

     
  • Harrastuskunstnikud Põltsamaal

    Loe edasi...

30. detsembril 2009. aastal kell 19.00

Põltsamaa lossi konvendi saalis filmiõhtu

"TUUKRIKELL JA LIBLIKAS"

(Prantsusmaa 2007)

Pilet 25 krooni

 




Hinnatud maalikunstniku ja iseõppinud režissööri Julian Schnabeli kolmas täispikk mängufilm maalib erakordse ja emotsionaalse pildi sellest, kuidas võiks maailma tajuda mees, kes jäänud pärast insulti üleni halvatuks.
8. detsembril 1995 jääb prantsuse ajakirjanik Jean-Dominique Bauby ägeda ajuveresoonkonna haiguse tõttu koomasse. Taas ärgates on Bauby üleni halvatud ja saab pilgutada vaid oma vasakut silma. Sellest silmast saab tema ainuke side maailma, teiste ja eluga. Silma abil dikteerib ta oma abilisele raamatu 'Tuukrikell ja liblikas', millest sai Prantsusmaal tõeline bestseller. Jean-Dominique Bauby suri 1997. aastal, kolm päeva peale oma raamatu ilmumist.
Julian Schnabel pälvis filmi eest 2007.aasta Cannes’ia filmifestivalil parima režissööri tiitli. Film on ühtekokku võitnud 41 filmiauhinda ja leidnud äramärkimist olulisimatel ja suurimatel festivalidel.
Eestis näidati filmi esimest korda 2007. aasta PÖFFil.

Olgu lõpetuseks lisatud mõned kommentaarid inimestelt, kes on filmi  näinud.
Pühendunud meedikute visadus viib sinnani, et valju häälega tähestikku ette lugedes ja mehe pilgutusi jälgides hakkavad moodustuma sõnad ja laused – vaevaliselt, aga siiski. Ja neis lauseis on jätkuvalt elurõõmu, aga ka allaandmist, võitlust, armastust, kurbust, kirge... Tõeline kinematograafiline meistriteos. (Margit Tõnson, Eesti Ekspress)
Lisaks mõtlemapanevale süžeeliinile meeldisid mulle üliväga tegelase peas loodud kujundlikud võrdluspildid ja katked unistuste rännakutest. Vastupidiselt minu esialgsele pelglikkusele ei jäta ta pikemas perspektiivis sügavat masendustunnet, mida  filmi teemat lugedes võiks algul oodata. Praeguseks on möödunud pikk ja sündmusterohke tööpäev, kuid eilne kinoskäik ei taha kuidagi meelest minna.
(http://parimadpalad.wordpress.com)
Film on lootusetule olukorrale vaatamata täis positiivsust, rahu ja andestuse-usku, õnnetunnet, isegi lootust tulevikule. Ning peategelane on piisavalt eneseirooniline ja hea huumoriga, et teravusel ja valul hetkedeks kaduda lasta. (Tiina Säälik, Vooremaa)