• Raamatukogu reedel, 27. aprillil SULETUD (Sisetööpäev)

     
  • Harrastuskunstnikud Põltsamaal

    Loe edasi...

Sirje Undusk Vooremaa(2009), 3. november, nr. 125, lk. 2.

 

Kevadel küsitlesime maakonna raamatukogudes lugejaid, saamaks teada, kas nad on pakutuga rahul. Kutsusime teid oma arvamust avaldama raamatukogu tegevuse kohta, ootasime hinnanguid ja ettepanekuid, et muuta oma tööd tulemuslikumaks ja arendada edasi teenindust. Huvitusime rahulolust teeninduskorralduseja personaliga, info hankimise viisi ning kiljanduse ja ajakirjanduse valikuga raamatukogudes. Vastajatel oli võimalik kommenteerida raamatukogu töökorraldust ning milliseid teenuseid ja võimalusi võiks raamatukogu veel pakkuda.

Küsitluses osales 28 raamatukogu: keskraamatukogu, kaks linna- ja 25 maaraamatukogu. Vastajaid oli kokku 651. Ettepanekuid ja soovitusi oli 150 ankeedis.

Raamatukogu külastatakse päris sageli

Pooled vastajatest külastavad raamatukogu iga nädal vähemalt korra või isegi rohkem. Regulaarselt üks-kaks korda kuus külastab raamatukogusid pisut alla poole vastanutest. Vaid kolm protsenti oli neid, kes käivad raamatukogus mõne korra aastas. Vanuse järgi on just nooremad inimesed sagedasemad raamatukogu külastajad, hariduselt alg- või põhiharidusega ehk need, kel haridustee veel pooleli.

Domineeriv on raamatute kojulaenutus, vaid noorte hulgas jääb raamatute kojulaenamine keskmisest väiksemaks. Noorte osakaal on suurem internetikasutajate hulgas.

Raamatukogutöötajate suhtlemisoskuse ja professionaalsusega ollakse küllaltki rahul (vastavalt 95 ja 89 protsenti), ülejäänud kas jätsid vastamata või ei osanud öelda. Ka raamatukogu asukoha, lahtiolekuaegade, kojulaenutamise ja lugemissaali kasutamise tingimustega oldi võrdlemisi rahul, samuti ruumide üldilmega.

Veerand vastanutest hindas raamatukogu kodulehte ja elektroonilist kataloogi. Kolmveerand vastajaskonnast jättis sellele küsimusele üldse vastamata või ei osanud midagi öelda. Pooled vastanud olid rahul RVLi ja interneti kasutamise võimalustega, samuti tasuliste teenuste hindadega. Ülejäänud kas ei osanud seisukohta võtta või jätsid vastamata.

Väike osa vastajatest ei olnud rahul raamatukogu asukoha, ruumide üldilme, lahtiolekuaegade, ruumide valgustuse, lugemissaali, RVL-i, interneti kasutusvõimaluste, koopiate tegemise ja raamatukogu kodulehega. Pakuti, et raamatukogud võiksid varem uksed avada ja kauem lahti olla, samuti laupäeviti ja pühapäeviti töötada. Nendes raamatukogudes, kus remondivajadus on ilmselge, märkisid lugejad seda ka ankeedis.

Rahulolu kirjanduse valikuga

Kuidas saadakse infot raamatukogus leiduva kirjanduse kohta? Neli viiendikku vastanutest saab soovitusi raamatukoguhoidjalt. Ka ise otsitakse varmalt (kolmveerand vastanutest). Alla poole vastanutest peab lugu tuttavate soovitusest, nooremad inimesed otsivad rohkem teavet internetist ja vanemad ajakirjandusest. Naised arvestavad raamatukoguhoidjate ja tuttavate soovitusi üldjuhul enam kui mehed. Ka otsivad naised kirjandust ise riiulilt aktiivsemalt.

Kirjanduse valiku suhtes oli väga vähe rahulolematuid üks-kaks protsenti. Pigem ei osatud vastata või jäeti vastamata küsimusele, millistest teemadest ei huvituta. Keskmiselt kolmandik jättis kirjanduse valiku osas ühele või teisele küsimusele vastamata. Kõige rohkem ollakse rahul elulooromaanidega. Järgnevad armastus-, kriminaal- ja ajaloolised romaanid. Suhteliselt rahul ollakse eesti proosa- ja tõlkekirjanduse valikuga. Peale ilukirjanduse on suurem huvi kokaraamatute, teatmeteoste, käsitöö, aianduse, reisikirjade, ajaloo ja kodukandi ajaloo raamatute, samuti sõnaraamatute vastu. Nende valikut raamatukogudes hinnatakse suhteliselt kõrgelt. Probleeme tekitab kohati raamatu kättesaadavus, näiteks pikad järjekorrad, eriti tõlkekirjandusele, kuna eksemplare on vähe.

Ajakirjanduse valiku analüüsist selgus, et kõige huvipakkuvam oli kohalik ajaleht, millega oli rahul 70 protsenti vastanutest. Kodu- ja aiandusajakirjadest, üleriigilistest ajalehtedest, naiste-, seltskonna- ja terviseajakirjadest huvitus 60 protsenti vastanutest. Kõige suurem huvipuudus näiski olevat poliitika- ja majandusajakirjade vastu, sest pisut alla poole vastanutest väitis, et ei loe selle teemalisi perioodilisi väljaandeid ja iga kolmas jättis üldse küsimusele vastamata. Veerand vastajatest jäi pakutavate poliitika- ja majandusajakirjade valikuga rahule. Ajalehtede- ajakirjade valikuga ei olnud rahul üks protsent vastanuist. Oli antud võimalus ka konkreetseid ettepanekuid teha, kuid seda võimalust eriti ei kasutatud.

Soovid ja ettepanekud

Mõned keskraamatukogu kasutajad soovisid, et raamatukogu oleks kauem avatud, riiulid oleksid madalamad, et internetiühendusega arvutit saaks kasutada eraldi ruumis, mitte lugemissaalis. Oodatakse rohkem raamatututvustusi ajalehes Vali Uudised. Kogudes soovitakse suuremat CD-de ja DVD-devalikut. Taunitakse pikkijärjekordi menuraamatutele, soovitakse, et neid oleks kogus rohkem eksemplare. Vanemad inimesed tahaksid vestibüüli diivanit, kus jalgu puhata. Vastajad avaldasid ka soovi, et raamatukogus oleks kohvik, sest siin ollakse mõnikord tunde. Lasteosakonnaski soovitakse, et raamatukogu pikemalt avatud on, samuti võimalust toitu ja jooki osta. Lastest lugejad tahavad, et teated raamatu laenutustähtaja aegumise st tuleksid meiliaadressile.

Kuigi enamikus raamatukogudes on tehtud nn euroremondid, on ikkagi neid kohti, kus avarust vähe või viimasest remondistjuba üle kümne aasta möödunud. Linnaraamatukogudele Jõgevalja Mustvees tahetakse avaramaid ruume (viimati nimetatus ka- remonti peaaegu kõigi ankeeditäitjate poolt), samuti maaraamatukogudele Lümatis, Elistveres, Maarjas ja Kasepääl. Remonti oodatakse ka Sadukülas ja Tõikveres.

Oluline on seegi, mitmendal korrusel raamatukogu asub. Raamatukogu peaks kindlasti asuma esimesel korrusel, et vanemad ja liikumispuudega inimesed sinna paremini pääseksid. Tabivere ja Adavere raamatukogu pole võimalik külastada ratastoolis inimestel. Vaimastvere raamatukogu asukohana ei soovita näha kooli. Toitu ja jooki tahetakse osta ka maaraamatukogudes, näiteks soovitakse veeautomaati Palamusele ja Tabiverre. Suurem võiks olla nii kirjanduse valik kui ka eksemplaride arv.

Mustvees tuntakse puudust venekeelsest ilukirjandusest, Tõikveres lastekirjandusest, käsitööraamatutest ja teatmeteostest. Siimusti raamatukogus soovitakse muusikat kuulata ja filme vaadata ning värviprinterit. Kuremaal tahetakse audioraamatuid kuulata. Kasepääle soovitakse uuemat arvutit, paremat valgustust, rohkem ajakirju ja uudiskirjandust. Mitmes raamatukogus oodatakse kirjanikega kohtumisi. Adavere ja Esku raamatukogu võiks mitmete vastajate hinnangul olla avatud reedel ja laupäeval, mitte pühapäeval.

On tore, et raamatukogude tööga üldiselt rahul ollakse, kuid kindlasti andis uuring mõtlemisainet, mida tulevikus teisiti ja paremini teha.