Hilja Toome  Punalipp(1966), 18. oktoober.

 

Raamatu ja bibliograafiakuu korraldamise eesmärgiks on süvendada lugejates raamatute, raamatukogude ja bibliogtaafia kasutamise oskust.

Bliograafia ülesandeks on suunata lugejate tähelepanu abi ja selgitavatele materjalidele ning teha kindlaks, missugused teosed on olemas ühe või teise küsimuse kohta. Seega on bibliograafia teaduslik  abidistsipliin, mis  uurib trükiteoseid sellest seisukohast, kuidas neid paremini kasutada.

Meie raamatukogudes leidub väga palju bibliograafia- ja informatsiooniväljaandeid, mis paljudel juhtudel seisavad kasutamata sellepärast, et raamatukogutöötajad alahindavad neid. Lugejad ei tea aga, kuidas bibliograafilisi materjale kasutada. Räägime lähemalt sellest, missuguseid bibliograafilisi materjale leidub meie rajooni raamatukogdes. Alustame kataloogidest ja kartoteekidest. Põhiliseks allikaks raamatute kohta andmete saamisel on alfabeetiline kataloog, mis avab raamatufondi autorite ja anonüümsete teoste pealkirjade järgi ning võimaldab kiiresti leida bibliograafilisi andmeid konkreetse teose kohta. Ta täidab oma ülesandeid ainult siis, kui temas on peegeldatud iga raamatufondis leiduv raamat.

Süstemaatilises kataloogis on kirjandus rühmitatud vastavalt teoste sisule teadusalade järgi. Nagu alfabeetiline kataloog, nii peab ka süstemaatiline kataloog peegeldama koguraamatufondi, ainult siis on ta tõeline raamatute propaganda ja lugemise juhtimise vahend.

Igas raamatukogus peab olema ajakirjade, artiklite ja retsensioonide süstematiline kartoteek. See kartoteek sisaldab ajakirjades ja keskajalehtedes ilmunud aktuaalse teemaga artikleid ja retsentsioone, raamatute kohta.

Kõik raamatukogud saavad ka “Raamatukroonika”, mis võtab arvele Eesti NSV-s ilmuva trükitoodangu, kõik raamatud, trükigraafika, noodid, kaardid ja perioodilised väljaanded. “Raamatukroonika” annab ülevaate trükitoodangu tegelikust olukorrast ja näitab, mida on ilmunud vastavate alade ja küsimuste kohta. “Artiklite ja Retsensioonide Kroonika” registreerib Eesti NSV perioodilistes väljaannetes ja kogumikkudes ilmunud artikleid. Perioodilistes väljaannetes avaldatud materjalil on poliitiline, teaduslik ja kultuurilooline tähtsus. Vajalike artiklite leidmine ajakirjade ja ajalehtede veergudelt on aga alati seotud suure vaeva ning ajakuluga. “Artiklite ja Retsensioonide Kroonika” kergendab meie vaeva.

Raamatukogudes on mitmesuguseid soovitusnimestikke, mis aitavad lugejal leida temale vajalikku kirjandust. Soovitusnimestikke annab välja Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Eesti NSV Riiklik Raamatukogu. 1966. aastal on ilmunud “Söödakultuuride kasvatamine”, “Ateistlik kirjandus. Nõukogulikud kombetalitused”, “Kirjandust seatalitajale”, “Ammendamatu aatom”, “Raadiotehtnika noortele” jt. Samuti võib igast raamatukogust leida bibliograafilise bülletääni “Uut põllumajanduslikku kirjandust”. See ilmub kord kvartalis.

Peale eespool nimetatute on meie raamatukogudes rohkesti keelesõnastikke ning erialasõnastikke. Linnade raamatukogudes on nii üldise kui ka erialase iseloomuga entsüklopeediaid.

Käesoleva kuu jooksul püüavad kõik raamatukogud suurendada bibliograafiat kasutavate lugejatearvu ja levitada bibliograafilisi teadmisi. Korraldatakse mitmesuguseid massiüritusi. Põltsamaa lasteraamatukogus organiseeritud raamatunäitus, viiakse läbi vestlused “Milleks on meil vaja raamatukogu?” ja “Miks me kasutame katalooge ja kartoteeke?” ning organiseeritakse elavajakiri. Mustvee linnaraamatukogus organiseeriti raamatunäitus “Kasutage kirjanduse valikul bibliograafia abi”. Vestlusi bibliograafilisi ülevaateid, raamatunäitusi ja raamatuplakateid on organiseeritud ning organiseeritakse rajooniraamatukogus, Jõgeva linnaraamatukogus, Pala, Vägeva, Torma, Tõikvere ja teistes külaraamatukogudes.

Kõikide raamatukogude tegevus bibliograafiakuul on suunatud sellele, et iga bibliograafia väljaanne leiaks kasutaja ja iga kirjanduse otsija leiaks endale teejuhi – bibliograafia.