Hilja Toome  Punalipp(1968), 22. veebruar.

 

Allpool teeme juttu sellest, kuidas möödus juubeliaasta meie külaraamatukogudes.

Aasta lõpuks oli külaraamatukogudes arvel 262571 eksemplari kirjandust, laenutuste arv oli 205663. Iga raamat ei ole aasta jooksul ühte korda lugeja käes olnud. Halb. Võrreldes 1966. aastaga oli 6871 laenutust vähem. Tähendab, põhiülesanne jäi täitmata. Jäi puudu plaanist ega saadud kätte 1966. aasta tasetki. Tagasiminek tuli Igavere, Järve, Kasepää, Pala, Raja, Ranna ja Umbusi raamatukogu arvel. Umbusis vähenes laenutuste arv kolmekordselt. Aastaaastalt jääb laenutuste arv väiksemaks Rajal.

Lugejaid registreeriti külaraamatukogudes 10606. Suurim tagasiminek oli Umbusi raamatukogus, kus 1966. aasta 291 lugeja asemel registreeriti 139 lugejat.

1967. aastal pandi suurimat rõhku ühiskondlikpoliitilise kirjanduse propagandale. Kohustas meid ju selleks juubeliaasta. Ühiskondlikpoliitiline kirjandus on ka ainuke liik, mille laenutuste arv ei vähenenud. Paistab, et üht kirjandusliiki propageerides unustatakse teised. 1966. aastal tegeldi hoolega põllumajandusliku kirjanduse propagandaga ja tulemused olid päris head. 1967. aastal unustati põllumajandusliku kirjanduse propaganda aga hoopis.

Rahule võib jääda massiüriluste hulgaga, mitte aga nende sisuga. Vähe on niisuguseid massiüritusi. mis teenivad kirjanduse propaganda eesmärke. Kõige levinumad on temaatilised õhtud tähtpäevadel. Kirjandusõhtuid, lugejate konverentse ja raamatuarutelusid ei armastata teha.

Lugejate süstemaatiline ja alfabeeliline kataloog on seni korrastamata Adaveres, Elistveres, Kaareperes, Nõval, Palal, Palamusel. Rahiveres, Rajal, Rannal, Igaveres ja Vägeval. Vägeva, Pala ja Igavere raamatukogus vahetuvad töötajad igal aastal. Vaevalt saab töötaja kataloogide tegemise selgeks õppida, kui ta juba lahkub kohalt. Tuleb hakata jälle otsast peale õpetama. Mis ette võtta aga selliste raamatukoguhoidjatega, kes töötavad aastaid ega saa ometi katalooge korda? Nii on see Adaveres, Elistveres, Nõval, Palamusel, Rannal.

Maleriaalse baasi olukord on meil endiselt täbar. Ikka veel asuvad väga kitsastes ruumides Kamari, Pala, Palamuse, Raja, Ranna, Saadjärve, Saare, Saduküla, Vaimastvere ja Vägeva raamatukogu. Ajalkohased riiulid on olemas ainult 13 raamatukogul. Puudus on kirjutuslaudadest, toolidest, kataloogikappidest ning laualampidest. Kaasaegsest raamatukogust ei tohiks puududa ka vaibad, televiisor, raadio ja tolmuimeja. Torma, Tõikvere, Puurmani, Sadala, Voldi, Rutikvere, Visusti, Laiuse ja Tapiku raamatukogu töötasid aruandeaasta toredasti.

Suurim puudus 1967. aasta töös oli see, et vähenes lugejate ja laenutuste arv. Seda põhjustas kaadri voolavus, sest kõikides raamatukogudes, kus töötajad vahetusid, vähenes lugejate ja laenutuste arv. Kaader vahetub tihti aga seepärast, et kultuuritöötajate elutingimuste vastu tuntakse vähe huvi. Siiski, Kamari raamatukogu juhataja sai “Sakala” sovhoosist kena korteri. Tänaseni on aga elamispinnata Järve raamatukogu juhataja ja rajooni lasteraamatukogu juhataja. Töötingimused on halvad, ja kui pole ka korterit, kui kaua siis töötaja ikka vastu peab.

Raamatukogude ees seisavad uued ülesanded. Ennekõike tuleb tasa teha see, mis jäi 1967. aastal vajaka. Tunduvalt on vaja parandada tööd lastega.