Vaike Käosaar  Punalipp(1978), 14. november.

 

Ülevabariigilises raamatukogudevahelises kolmeaastases sotsialistlikus võistluses on tänavune aasta kolmas ja viimane. On teada, et meie rajooni raamatukogudes osatakse ja tahetakse tööd teha. Enamik rajooni raamatukogutöötajaid on oma ametis olnud väga pikka aega, eriti keskraamatukogu pere. Vabariigis on Jõgeva rajooni raamatukogutöötajad olnud ikka paremate seas. Küsitleme keskraamatukogu direktorit Vaike Orot.

Kuidas läheb tänavu?

Tänavuseks võtsime endile kõrgendatud kohustused. Oli ju möödunud aastal keskraamatukogu pikka aega kapitaalremondis ja meie töötulemused läksid tagasi.

Hiljuti tegime oma 9 kuu tööst ning sotsialistliku võistluse tulemustest kokkuvõtteid. Lugejate aastaplaanist oleme täitnud 87, laenutuste plaanist 73%. Peale selle pööratakse võistlusest kokkuvõtete tegemisel erilist tähelepanu veel 3 liiki laenutustele. Ühiskondlik- poliitilist kirjandust oleme laenutanud aastaplaanist 91%, põllumajanduskirjandust 78% ja tehnikakirjandust 82%. Septembrikuus, kui rahvas käis kolhoose abistamas, jäime laenutuste arvuga pisut maha. See on ka loomulik. Ülejäänud kuudel laenutatakse meilt kindlasti seda rohkem raamatuid.

Üks, mida me selle võistlusega saavutada tahtsime, oli, et just viletsamate raamatukogude töötulemused paraneksid. Ei tahtnud panna suurt koormat neile, kes alati tublid on olnud. Tegelikult tuli siiski välja nii, et kes iga kord sotsialistlikus võistluses paremad on olnud, need on ka nüüd. Linnade arvestuses on teistest kindlasti üle keskraamatukogu lasteosakond. Selle juhataja Anne Pihlakas on suur entusiast. Tal on pikk raamatukogutöö staaz . Enne lasteosakonda tulekut töötas ta ju peaaegu 15 aastat külaraamatukogus. Külaraamatukogudest on esirinnas paljude aastate parimad: Palamuse (Mare Nahk), Järve (Kaie Põdra), Puurmani (Evi Liiker), Torma (Salme Tralla) jt. Noortest valmistab rõõmu Ülle Kiuru “Lembitu” külaraamatukogust. Ta on leidnud kohaliku rahvaga toreda kontakti. Tubli on ka Aino Putrolainen Sadukülast. Mõlemad tüdrukud on kommunistlikud noored. Meile ei valmista muret mitte niivõrd raamatukogude töö tulemused. On need head või halvad, see oleneb meist endist. Kui tahad, et töö paremini läheks, pinguta ja näe vaeva. Kuid see, mis meist ei olene, on majanduslik baas. Sotsialistlikus võistluses oli kohustus, kuhu kirjutasid alla ka majandite esindajad. Väga palju hinnatakse võistlusest kokkuvõtete tegemisel majandite osa, seda, kuidas raamatukogusid on abistatud. Teenindavad küla raamatukogud ju nende inimesi. Abistamise poolest on silma paistnud Saadjärve kolhoos, kes tegi oma piirkonna neljas raamatukogus remondi ning ostis mööblit. Ka “Kungla” kolhoos ning Adavere näidissovhoos on omapoolse osa lepingust täitnud. Pajusi kolhoos on lubanud seda teha. Kuid paljud raamatukogud töötavad küll hästi viletsates tingimustes. Ei tea, kas vabariigis. ongi teist nii kehvades ruumides kogu, kui see on meie “Lembitu” raamatukogu. Ootame pikisilmi, et lähemal ajal saaksime sulgeda Visusti raamatukogu. Sealse rahva teenindamisega suudab suurepäraselt toime tulla ka Kaarepere raamatukogu. See-eest oleks kogu väga vaja Siimustisse, sest viimane muutub üha suuremaks keskuseks. Kui Jõgeva EPT leiab ruumid, toome Visusti raamatukogu üle Siimustisse.

Mis on 1978. aastast kõige enam meelde jäänud? Mis iseloomustab seda aastat?

Aasta on olnud mitmeti tähendusrikas. Eks see kajastu meiegi töös. On olnud meeldejäävaid üritusi. Ja tööd on olnud palju. Aprillis oli lastekirjanduse nädal. Komsomoli juubeli !ä all el~si". me aga juba märtsi uust alates.

Valisime välja komsomoliajalooetapid aastate kaupa ja jaotasime need kuudele. Iga kuu pidid kõik  raamatukogud vastavalt teemale läbi viima üritusi ja näitusi. Märts kandis pealkirja “Nemad olid esimesed”, aprill “Sünniaasta”, mai “Nõukogude võimu eest”, juuni “Suurehituste tandreil”, august “Kodumaa kutsub”, september “Sotsialistlik ülesehitustöö”, oktoober aga “Õpime, töötadme, võitleme leninlikult kommunismi nimel”. Nende ürituste sarja lõpetas hiljuti noorsookirjanduse dekaad, mille raames oli raamatuball ning mitmeid kohtumisi kirjanikega kogu rajoonis. Palju aitas meid nende ürituste läbiviimisel raamatuühingu vabariiklik juhatus.

Teine tähtsam töö oli meil uue konstitutsiooni propageerimine. Konstitutsiooni esimese aastapäeva tähistamiseks korraldasime koos kultuurimajaga temaatilise õhtu “Inimene, võitleja, looja”.

L. Tolstoi 150. sünniaastapäeva puhul korraldasime Põltsamaal kirjandusõhtu. Sellesama kavaga,  millega siin esinesime, käisime ka Jõgeva näidissovhoosi Kalevi osakonnas. Kaasa tegid keskraamatukogu töötajad ja lastemuusikakooli õpilased. Ka A. H. Tammsaare juubeli puhul oli meil mitmeid üritusi. Enamik langes neist siiski 1977. aasta detsembrikuusse, kui viisime läbi Tammsaare nädala. Meelde on jäänud veel kirjandusõhtu “Kirjanikud - komsomolipreemia laureaadid”, keskraamatukogu lasteosakonna organiseeritud kirjandusõhtu “Kangelased on surematud” jne.

Kiri näitab, et rajoonis kokku tuleb raamatukogudes läbi viia 2425 raamatuüritust, neist näitusi ja väljapanekuid 1295, ülejäänud osa jääb suulistele üritustele. Tegelikult tuleb meil üritusi kokku rohkem.

Mis on uut?

Meil on nüüd koosseisus ka infobibliograaf. Tuli meile pedagoogilisest instituudist. Oleme saatnud 26 asutusele küsitluslehed, millist informatsiooni meilt soovitakse. Vastuseid oleme aga saanud kõigest 12. Oleks kena, kui vastaksid kõik. Majanditele saatsime samuti. Kaasa läks ka kirjanduse esimene soovitusnimestik, mille oleme koostanud. Lähemas plaanis on ülerajooniline raamatupäev detsembrikuus, mis on pühendatud Fr. R. Kreutzwaldi 170. sünniaastapäevale.