• go site Raamatukogu kolmapäeval, 19. detsembril AVATUD 14.00-18.00

     
  • Raamatukogu 23.-26., 30.-31. detsember ja 1. jaanuar SULETUD

Herbert Sööde  Punalipp(1987), 17. detsember.

 

Emakeel su kaunis heli

sütitab mu südame.

Tungib jumalikul tulel

minu põue põhjasse.

ANNA HAAVA

On muutunud traditsiooniks lõpetada raamatukogukuu Vooremaa kirjanduspäevaga. Tänavune leidis aset 9. detsembril partei rajoonikomitee saalis.

Sissejuhatavad sõnad ütles rajooni keskraamatukogu juhataja Vaike Oro. Nagu kirjanduspäeva motostki näha, keskenduti seekord keelele.

Meeleolu lõi Põltsamaa kultuurimaja noortekoori ja etlejate esinemine. Kanti ette luule- ja muusikalõimik, aluseks Anna Haava ja Betty Alveri poeesia.

Soome-ugri keelte üheks vanimaks esindajaks peetakse vepse keelt. Kes on vepslased ja mida endast kujutab vepsa keel, sellest rääkis Keele ja Kirjanduse Instituudi teaduslik sekretär, Emakeele Seltsi tegevliige Aime Kährik, kes on 1969. aastast peale igal aastal käinud lõunavepslaste juures keelematerjali talletamas.

Vepslased elavad nelja väikese rühmana Vepsa kõrgustikul Leningradi oblasti ida- ja Vologda oblasti lääneosas (lõuna- ja keskvepslased) ning Onega järve edelakaldal Karjala ANSV-s (põhjavepslased). Vepslased olid vanasti maainimesed. Noorte linnadesse siirdumisel nad tihtipeale minetavad oma keeleoskuse ja kaotavad rahvuse. Seetõttu on vepslaste arv pidevalt vähenenud. Kui 1926. aasta rahva loenduse andmeil pidas end vepslasteks 32800 inimest, siis 1959. aastaloli neid 16400 ja praegu ainult 8100. Viimasel ajal on siiski püütud astuda samme vepsa keele ja kultuuri säilitamiseks. Leningradis toimus nende probleemide arutamiseks konverents.

Paul Aristest kui keelemehest rääkis TRÜ professor Eduard Vääri. Juba noorpõlves ilmnes tema eriline keeleandekus. Ühe oma vanaema kaudu tutvus ta rootsi keelega ja omandas selle niivõrd, et oli 1939. aastal ilmunud “Rootsi-eesti sõnaraamatu” kaasautoriks. Lapsepõlves puutus ta kokku Laiuse mustlastega ja peagi oli tal ka mustlaskeel selge. Gümnaasiumis õppides omandas Paul Ariste täiuslikult vene, saksa, inglise ja prantsuse keele. Hiljem omandas ta palju teisigi keeli ning valdab praegu üle 20 keele. Ülikoolis hakkas ta õppima soome-ugri keelt. Paul Aristest sai nõukogude eesti fennougristika koolkonna rajaja TRÜ-s. Samuti võib teda pidada eesti foneetikateaduse rajajaks. Paul Ariste 1946 aastal ilmunud raamat “Eesti foneetika” on ülikoolis õpikuna kasutusel praegugi.

Eduard Vääri soovitas neil, kes tunnevad igavust ega tea, mis vaba ajaga peale hakata, võtta käsile mõne keele õppimine. Eeskujuks võib siin kõigile olla Paul Ariste.

Vooremaa kirjanduspäeva lõpetas põimik Karl Ristikivi luulest “Minagi olin Arkaadia teel” Tõnu Tepandi ja Anu Lambi emotsionaalses esituses.