Vaike Käosaar Punalipp(1986), 20. detsember, nr. 149, lk. 1.

 

Möödunud nädalal oodati kirjandushuvilisi järjekordsele Vooremaa kirjanduspäevale. Nende ürituste peaorganisaator rajooni keskraamatukogu direktor Vaike Oro kutsus kohe alguses kirjanjuspäeva avades järgmisel aastal taas Vooremaa kirjanduspäevast osa saama. Väljas oli raamatunäitus Oskar Lutsu teostest .Müüdi kirjandust.

Seekordsest päevast oli mõistagi suurem osa pühendatud Oskar Lutsule, tema lähenevat suurt juubelit silmas pidades. Mehele, kes kirjutas kuulsaks meie Palamuse, kelle looming ei näita vananemise märke.

Avo Rosenvald, kes töötab Oskar Lutsu majamuuseumis, oli tulnud rääkima Lutsust kui inimesest. Et Lutsu kohta pole ilmunud ühtegi põhjalikumat uurimust, saab temast räakida eelkõige kaasaegsete mälestuste ja loomingu kaudu. Õnneks oli Avo Rosenvaldil võimalus majamuuseumis töötada ka Valentina Lutsu eluajal.

Selge on see, et Luts oli teistest inimestest erinev. Ta oli nii vaikne kui ka lõbus. Temas oli palju vastandlikku ja see on enamasti sisemiselt rikka inimese tunnus. Et Luts olevat koolis olnud tagasihoidlik, vaikne poiss, pole kogu tõde. On teada, et mõnegi episoodi oma elust on ta pannud raamatus Tootsi suhu ja tegudesse. Kaasaegsetest pole keegi kirjanikku naermas näinud, isegi naeratust olevat raske olnud märgata. Ent sõnad, mis ta suust tulid, olid naljasõnad. Temas olid huumor, lüürilisus ja tundlik süda üheskoos. Ta oli inimene, kes kurbust vaid iseeneses raskelt läbi elas, jäi teiste jaoks ikka selleks, kes kaaskondlastele vaid rõõmu ja nalja pidi pakkuma .

Kusagil ei armastanud ta rääkida iseendast ega sellest, kuidas ta midagi loonud. Avo Rosenvald, kellel oli võimalus sirvida Lutsu II maailmasõja ajal kirja pandud päevikut, luges sealt välja tohutut kurbust ja masendust, mis veelkord tunnistab kirjaniku iseloomu komplitseeritust.

Kirjandusteadlane Erik Teder peatus Lutsu loomingul. Rääkis lähemalt varajaste näidendite loomisest ning keskealise Lutsu loomingulisest tööst. On ju Lutsult ilmunud 67 raamatut, tervelt 13 köidet mälestusi. Tema loomingus on nii huumorit kui ka elu tõsisemate probleemide käsitlust. Ta on tabanud rahva hinge ja mõttelaadi, kõike üldinimlikku,see on põhjus, miks ta looming ei vanane, miks Lutsu looming on nii loetav.

Omaette elamus oli kirjanduspäeval näitleja Karl Kalkuni esinemine. Tema meisterlikus ettekandes nauditi katkendeid “Kevadest” ja elati kaasa teistelegi lugudele.

Pärast väikest vaheaega viidi kuulajad aga hoopis teistsugusesse miljöösse ja meeleollu. Näitleja Helle Kuningas oli tulnud Jõgevale monoetendusega Lydia Koidulast “Peutait mind mulda ...,”