• Raamatukogu reedel, 26. jaanuaril SULETUD (Sisetööpäev)

     
  • Harrastuskunstnikud Põltsamaal

    Loe edasi...

Siiri Õunap  Punalipp(1979), 15. november, nr. 134.


1978. aastaga lõppes kolm aastat (1976-1978) kestnud rahvaraamatukogudevaheline sotsialistlik võistlus. Kiidusõnu peab ütlema kõigile rajooni raamatukogutöötajatele, sest üldkokkuvõttes saavutati igati hinnatav neljas koht vabariigis (viimasel aastal kolmas koht).

Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute ( Nõukogu määrusega 9. jaanuarist 1979 kutsuti ellu uus maarajoonidevaheline ning maa klubiliste asutuste ja rahvaraamatukogude sotsialistlik võistlus. Sotsialistliku võistluse juhtimiseks rajooni kultuuriasutustes moodustati 13-liikmeline organiseerimiskomisjon.

Käesoleva aasta alguses võtsid kõik rahvaraamatukogud vastu konkreetsed kohustused. Arvesse lähevad lugejate ja laenutuste arvu suurendamine, partei ja valitsuse otsuste propaganda, NSV Liidu ja Eesti NSV uue põhiseaduse ja nende kohta käiva kirjanduse tutvustamine lugejatele, L. I. Breznevi mälestusteraamatute igakülgne propageerimine mitmesuguste ürituste kaudu, osavõtt üleliidulisest konverentsist “Just nii, astuda rivvi!”, teaduskirjanduse igakülgne propaganda, infotöö parandamine, võimaluste leidmine raamatukogude ruumide ja inventari olukorra parandamiseks majandite abiga.

Seega on endiselt tulipunktis lugejate arvu suurendamine lugemise ja raamatukogu igakülgse propaganda abil. 1977. aasta küsitlus “Teie ja raamat” tõestas veel kord, et raamatukogupropaganda on puudulik: 20 protsenti elanikest ei tea üldse, kus asub neile lähim raamatukogu. Eriti vähepopulaarsed on alevikkude ja väikelinnade raamatukogud nii üldine kui ka elanike kõigi gruppide hõive on väga väike. Vähe kasutavad rahvaraamatukogusid töölised (hõive 27,9 protsenti). Samas on kolhoosnikutest lugejaid 45,9 protsenti, teenistujaist 44,2 protsenti, õpilastest ja üliõpilastest koguni 61,8 protsenti. Tööliste hõive langeb vastavalt nende kvalifikatsiooni tõusuga. Seega jäävad raamatukogudest eemale just kvalifitseeritud töölised. Maaraamatukogudest eemalejääjaid on arvukalt kesk- ja kõrgharidusega elanike hulgas, seega suur osa spetsialistidest. Linnaraamatukogudest on eemale jäänud paljud madalama haridusega üle 30 aasta vanused elanikud.

Jõgeva rajooni lugejate arvuks planeeriti 1979. aastal 15270, laenutuste arvuks 340000, keskmiseks laenamissageduseks 23,5, fondi ringluseks linnaraamatukogudes 2,0, külaraamatukogudes 1,1.

Nüüd kokkuvõte tehtust. Lugejate arv võrreldes 1978. aasta sama ajaga on rajoonis suurenenud 266 võrra. Eriti tuleb esile tõsta keskraamatukogu, kus on selles töölõigus palju ära tehtud. Ka laenutuste arv rajoonis on kasvanud 33 080 laenutuse võrra. Suurenenud on ühiskondlik-poliitilise kirjanduse (+ 1257), teaduskirjanduse (+ 19 048), tehnikakirjanduse (+4450) ja põllumajanduskirjanduse (-+:1164) laenutuste arv.

Kirjandusõhtuid ning arutelusid on rajoonis praeguseni korraldatud 208 (+ 19).

Külaraamatukogude grupis võitis III kvartalis sotsialistliku võistluse ADAVERE raamatukogu (vanemraamatukoguhoidja Tiina Kull). II-III kohta jagavad TORMA ning TABIVERE raamatukogu. Ära tahaks märkida ka MAARJA ning PALAMUSE raamatukogu tööd. Need raamatukogud asusid sotsialistliku võistluse esirinnas ka poolaasta kokkuvõttes. Mahajääjateks on aga KASEPÄÄ, VÄGEVA ning VOORE raamatukogu, kus laenutusi ja lugejaid on vähe. Töötajail jääb puudu vastutustundest.

Kõigile raamatukogutöötajaile tahaks soovida edukat ning ettevõtmisterohket raamatukogukuud ning hoogu edaspidises töös.