• Raamatukogu reedel, 27. aprillil SULETUD (Sisetööpäev)

     
  • Harrastuskunstnikud Põltsamaal

    Loe edasi...

Hille- Mai Lugus  Punalipp(1967), 9. detsembe, nr. 146, lk. 2, 4.

 

1915. a. 13. märtsi “Sakala” kirjutas Põtsamaalt: “Lugemisringi raamatukogu võis kooliõpetaja A. Schulzenbergi hoolsal korraldusel tööle hakata.” Samas teatati, et kogu koosneb 200 köitest, millest 130 on kingitud.

Lugemisringist kasvas välja praegune Jõgeva rajooniraamatukogu, mille fondis leidub 21900 raamatut ja ajakirja. Kuid nende arvudega ei ole raamatukogu võimalused ammendatud. Rajooniraamatukogu vahendusel on lugejate käsutuses meie maa suuremate raamatukogude miljonilised fondid.

Kuidas orienteeruda selles trükiste ookeanis? Alustagem lihtsamast.

Meie raamatukogus on raamatud avariiulitel. Iga lugeja võib ise valida. Tihti peab aga lahkuma riiuli juurest sobivat raamatut leidmata. Appi tuleb süstemaatilinekataloog. Mitut teadusala käsitlev raamat peegeldub süstemaatilises kataloogis mitmes liigis. Lisaks on igal kaardil raamatu annotatsioon, mis annab lühikese ülevaate teosesisust, ideelis-poliitilisest suunitlusest, teaduslikust või kunstilisest tasemest.

Alfabeetiline kataloog (raamatud on järjestatud autorite, anonüümsed teosed pealkirjade tähestikulises järjekorras) vastab küsimusele, millise autori missugused teosed on olemas raamatukogus.

Juhtub, et lugejale vajalikul teemal raamatut pole või on see vananenud. Kõige operatiivsemat materjali teaduse saavutustest ja aktuaalsetest ühiskondliku elu probleemidest pakub ajakirjandus. Eesti NSV Riiklik Raamatupalat annab perioodikas avaldatud artiklite ja retsensioonide kohta välja trükikaarte. Viimaste alusel on raamatukogus koostatud artiklite ja retsensioonide süstemaatiline kartoteek.

Kataloogid ja kartoteegid peegeldavad aga ainult ühe raamatukogu fonde. Ülejäänud raamatuvaras aitavad orienteeruda biblioraafiad, mis informeerivad lugejaid trükitoodangust üldse.Laiale lugejaskonnale on määratud soovitava bibliograafia väljaanded, mitmesugused temaatilised ja erialased nimestikud. Nad on koostatud range valiku põhimõttel ja annoteeritud. Eessõnas näidatakse, millise ettevalmistusega lugejale nimestik on mõeldud. Peale raamatute soovitavad nimestikud tihti ka artikleid ajakirjadest, ajalehtedest ja koguteostest.

Kui lugeja ei leia ise vajalikku kirjandust või vastust teda huvitavale küsimusele, pöördub ta abisaamiseks raamatukoguhoidja poole. Katalooge, kartoteeke, bibliograafiaid ja teatmeteoseid kasutades leiab raamatukoguhoidja vastuse.

Nagu eespool nimetatud, saavad lugejad kasutada raamatukogu vahendusel raamatuid meie maa suurematest raamatukogudest. Praegu on rajooniraamatukogul sõlmitud leping Eesti NSV Fr. R. Kreutzwaldi nim. Riikliku Raamatukogu, TRü Teadusliku Raamatukogu, V. 1. Lenini nim. NSV Liidu Riikliku Raamatukogu ja üleliidulise Riikliku Väliskirjanduse Raamatukoguga.

Raamatukogu eesmärgiks on rahuldada iga lugeja nõudmisi kirjanduse järele. Selleks on vaja ka lugejate endi kaasabi. Kunagi ei jõua raamatukogu komplekteerida oma fonde sellise arvestusega, et üht või teist raamatut jätkuks laenutada ühele lugejale aastaks või paariks. Raamatute kasutamistähtaeg on 15 päeva. Õppeotstarbeks vajaminevaid teoseid on lubatud kasutada kauem. Veel enam kehtib öeldu ajakirjanduse kohta.

Käesoleval aastal on meie raa·matukogul tellitud 63 ajakirja ja ajalehte. 1968. aastal suureneb see arv veelgi. Raamatukogu hakkat regulaarselt saama Teaduste Akadeemia toimetisi ja teaduslik-tehnilise informatsiooni bülletääne. Iga nimetust saabub üks eksemplar. Et võimaldada kasutada perioodilisi väljaandeid kõigil lugejail saab jooksva aasta numbreid ka·sutada ainult lugemissaalis.