Punalipp(1971), 20. märts, nr. 33, lk. 2.

 

Möödunud, kaheksandal viisaastakul oli saavutusi ka kultuuriasutustel. Kui alustada materiaalsest baasist, siis peab ütlema,et paljud kutuuriasutused said uue näo.

Valmisid uued kultuurimajad Palal ja Rajal, kapitaalremont tehti Laiuse, Sadala, Palamuse ja Jõgeva kultuurimajas. Uued ruumid said Raja, Vägeva, Saduküla, Rutikvere ja Nõmavere raamatukogu.

Rajooni eelarvest kulutati kultuuriasutuste remontimiseks viisaastaku jooksul 152 tuhat rubla. Kui siia juurde arvata majanditelt saadud 82 tuhat rubla, saame kokku 234 tuhat rubla. Ilus summa!

Suured olid viisaastaku jooksul kulutused ka inventari ja sisususe muretsemiseks - 158 tuhat rubla. Ainuüksi muusikariistade ostmiseks kulutati 31 500 rubla.

Uue mööbli said Järve, Kasepää, Kaarepere, Laiuse, Lustivere, Pala, Palamuse, Puurmani, Rutikvere, Sadala ja Saduküla raamatukogu.

Sisulises töös saavutas rajoon kõigepealt seda, et tõusti vabariigi paremate rajoonide hulka, seda eriti raamatukogude töös.

Kõik rajooni kultuuriasutused võtsid osa Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäeva ja V. I. Lenini 100. sünniaastapäeva auks organiseeritud sotsialistlikust võistlusest.

Eriti rõõmustas kolmas koht vabariigis, mille rajooni kultuuriasutused said Lenini

100. sünniaastapäevaks võetud sotsialistlike kohustuste täitmise eest.

Klubiliste asutuste töös on nihkunud esiplaanile mitmesugused temaatilised massiüritused ja loengud. Tublisti on suurenenud lastele korraldatud ürituste hulk. Isetegevus ja huvialaringide arv oli 1970. aastal ainult mõne võrra suurem kui 1965. aastal.

Hästi esinesid meie isetegevuslased 1967. aastal korraldatud üleliidulisel kunstilise isetegevuse festivalil ning juubelilaulupeo puhul organiseeritud võistulaulmisel ja mängimisel.

Festivalilt tõid laureaadi nimetuse ja I järgu diplomi Jõgeva ja Torma kultuurimaja näitering ning Palamuse metsamajandustehnikumi segarahvatantsurühm. I järgu diplomi said veel 7 üksikesinejat.

I I järgu diplom anti 6 üksikesinejale ja III järgu diplom 3 kollektiivile. Juubelilaulupeol käis 22 . kollektiivi 900 esinejaga ning vabal riiklikul rahvatantsupeol 29 kollekli tiivi 600 tantsija ja pillimehega.

Raamatukogudes pöörati viisaastaku jooksul suurt tähelepanu sisetöö korraldamisele ja lugejate individuaalsele teenindamisele. Paranes lastega tehtav töö. Kindel koht raamatupropagandas on nüüd raamatunäitustel, bibliograafilistel ülevaadetel ja raamatuaruteludel. Raamatukogud võtsid osa veel ringküsitlusest “Teie ja raamatukogu”. Rajooniraamatukogu viis läbi keskeri- ja kõrgema haridusega spetsialistide lugemise analüüsi. Normaalseks on muutunud raamatufondide ringlus. 1969. aastal oli see 0,9 (vabariigi keskmine 0,6) ühe külaraamatukogu kohta oli meie rajoonis laenutusi 5817 (vabariigi keskmine 4708).

“Eesrindliku raamatukogu” nimetuse said rajooni raamatukogu ja Torma raamatukogu, “Eesrindliku klubitise asutuse” nimetuse Torma kultuurimaja.

Eeloleval viisaastakul ootavad meil remondijärge Mustvee, Saare, Järve ja Põltsamaa kultuurimaja ning Põltsamaa raamatukogud.

Oma piirkonna raamatukogu või klubilise asutuse remontimisel ootame jällegi suurt abi majanditelt.

Peame veel kord läbi vaatama raamatukogude võrgu sellise arvestusega, et suuremad raamatukogud koonduksid majandite keskustesse, väiksemad jääksid kas punktideks või haruraamatukogudeks. Raamatukogud peavad muutuma tõelisteks informatsiooniallikateks.

Klubilised asutused pakuvad edaspidi põhitliselt temaatilisi massiüritusi, loenguid, mitmesuguseid üritusi lastele ja kontserte ning etendusi. Kahltlema,ta väheneb isetegevusringide osatähtsus ja suureneb huvialaringide kaal. Igal klubilisel asutusel peaks välja kujunema oma kindel nägu.