• Raamatukogu reedel, 27. aprillil SULETUD (Sisetööpäev)

     
  • Harrastuskunstnikud Põltsamaal

    Loe edasi...

Erika Pahla  Punalipp(1979), 4. detsember, nr. 142, lk. 2.

 

Jõgeva keskraamatukogus Põltsamaal leidub arvukalt mitmesuguseid kunstialbumeid, mis võiksid huvi pakkuda paljudele.

Alustagem tutvustamist seeriast “Pamjatniki mirovovo iskusstvo”. Seeriast on olemas “Vana-Idamaade kunst”, “Vana-Kreeka ja Egeuse kunst”, “16. sajandi Itaalia kunst”, “17. sajandi Lääne-Euroopa kunst”, “19. sajandi Euroopa kunst” ning “19. sajandi ja 20. sajandi alguse Vene kunst”. Väljaanded sisaldavad ülevaateid kunstiajaloost, põhiosa moodustavad illustratsioonid.

NSV Liidu rahvaste kunsti vahendab 8-köiteline “Istorija iskusstva SSSR” (M., 1971-1977). Köiteis leidub rikkalikult mustvalgeid ja värvifotosid rahvaste kunsti varasalvest ning ajalooline ülevaade alates ürgühiskonnast kuni 1950. aastate lõpuni.

Leidub raamatuid, mis tutvustavad erinevate maade kunsti (Egiptus, Hiina, India, Jaapan jt.), ka kunstivoole ning zanre (Poola impressionism, Hollandi zanrimaal).

Väga huvitavad on albumid,  mis kätkevad endas kuulsate pildigaleriide varamuid.

Dresdeni Kunstimuusem, Leipszigi, pildigalerii, Indoneesia endise presidendi dr. Sukarno kunstitkollektsioon, Tretjakovi galerii ja Ermitaaz (ka teised) on kättesaadavad ka Põltsamaal. Küll raamatulehekülgedel, kuid siiski nauditavad.

Paljud albumid on pühendatud üksikute kunstnike loomingule.

Mainigem kõigepealt Itaalia skulptorit, maalikunstnikku ja arhitekti Michelangelo Buonarrotit (1475-1564), kelle mitmekülgne looming moodustab itaalia renessansikunsti tipu. Tema kohta on E. Rotenbergi raamat “Michelangelo Buonarroti” (M., 1976).

Teisest itaalia maalikunstnikust, kõrgrenessansi suurmeistrist Tizianist 1480-1576, kes oli veneetsia koolkonna tähtsaim esindaja, kõneleb R. Bergerhoffi raamat “Tizian” (Berlin, 1972) (saksa keeles). Albumis leiduvate reproduktsioonide hulgas on kunstniku loomingu kõrgajast pärinevaid peenelt karakteriseeritud portreid ning ideaalselt täiuslikke ja ühtaegu eluliselt, konkreetseid Venuse-maale. Reprodtlktsioonide mapp “Far bige Gemäldewiedergaben Rembrandt” (Leipzig, Veb. E. A. Seemann Verlag) toob vaatajani 17. sajandi kuulsa hollandi maalikunstniku meistriteoseid nagu “Öine vahtkond”, “Dr. Tulpi anatoomialoeng”, “AutoportreeSaskiaga”, “Püha perekond” ja teisi.

Raamatud J. Fleteher “Peter Paul Rubens” (Pawlak Verlag) ja . J. I. Kuznetsov “Rissunki Rubensa” (M., L., 1974) tutvustavad flaami maalikunstniku ja graafiku Rubensi (1577-1640) töid. Kunstnik on loonud teoseid usu, mütoloogia ja ajalooaineil, kujutanud nii allegoorilisi kui ka jahi- ja võitlusstseene, viljelnud portreeja maastikumaale.

Prantsuse maalikunstnik Watteau on eriti tuntud kauni pargimaastiku taustal lõbutseva seltskonna kujutajana, kuid loonud ka olustikulist laadi teoseid lihtrahva elust, maalinud sõjaväelasi ja stseene teatrimiljööst. Vararokokoo tähtsa esindajana on Watteau oluliselt mõjutanud prantsuse 18. sajandi maalikunsti. Sellest on juba M. Gauthieri raamatus “Watteau” (Wilhelm Goldmann Verlag Münehen).

Hollandi maalikunstnik Vineent van Gogh (1853-1890) maalis algul olustikupilte talupoegade elust hiljem maastikke, portreid ja natüürmorte. Ta tööd meeleolult rahutud, tunglev vormide, dünaamiliste kontuuri ja intensiivsete värvidega. V, Goghist kujunes põhilisi eksprsiivse suuna rajajaid 19. ja 20. sajandi vahetuse kunstis. Ka Mitelstädti raamat “Vineent van Gogh” (Berliin, 1973), N. N. Smirnovi koostatud reproduktsioonidemapp “Van Gogh” (M., 1976).

Prantsuse maalikunstnikust Matissei'st (1869-1954), kelle varasemas loomingus avaldub impressionismi mõju, kuid kes hiljem kujunes silmapaistvaks fovistiks jutustab J. Selzi album “Matisse” (Lugano. The Uffici Press).

Peale nimetatute on olemas veel palju teisi teoseid välismaa ja vene kuulsatest kunstnikest, eesti meistritest rääkimata.

Kõikide nende väljaannetega võib tutvuda Põltsamaal raamatukogu lugemissaalis. Usume, et senistele kunstisõpradele lisandub veel palju uusi.