H. Nõlvak  Punalipp(1979), 26. aprill, nr. 48, lk. 2.

 

Raamatuühingu ja Jõgeva keskraamatukogu ühisel ettevõtmisel sai Põltsamaal teoks lugejate kohtumine Jaan Krossiga. Eelmisel kohtumisel lubatud raamat ebatavalise saatusega Võisiku mõisahärrast on nüüd valmis. Selle ümber jutt peamiselt keerleski.

J. Kross rääkis oma üldisest kiindumusest ajaloolisse ainevalda, aga samuti mõningatest seikadest, mis teda sundisid otsustama just Bocki elu ja tegevuse kujutamise kasuks.

Kui otsus oli langetatud, algas suur töö ajaloolise allikmaterjali kogumisel. Kui palju kirjavahetust, kui palju läbilapatud arhiivitoimikuid, kui palju käike sündmukohtadesse! Kuulad seda juttu ning imetled autori tohutut töövõimet ja visadust, meenutad raamatu lugemisel saadud elamust ja imetled veelgi rohkem kirjaniku sõnaseadmise oskust, tema võimet tuua ammuolnud ajad meile lähedale ja ometi kõnelda kõige tänapäevasematest probleemidest.

Tõde ja kirjaniku fantaasia on “Keisri hullus” väga tihedalt põimunud. Nagu Jaan Kross ütleb, on ta püüdnud kirjutada nii, nagu kõik tõenäoliselt olla võis. Tõeliselt olid olemas Timo ja Eeva, aga Eeva vend Jakob Mättik on puhtkirjanduslik kuju.

Et kohtumine toimus Põltsamaal, siis olid põhjalikult kõne all teose tegevuspaigad Võisikul ja Põltsamaa linnas.

Nii kirjanik kui ka õhtust osavõtjad tundsid muret Bockide kalmistu olukorra pärast Kundrussaares. Tegemist on kultuuriloolise paigaga, mis tänu romaanile võib hakata ekskursioone ligi meelitama. Aga mida on meil külalistele näidata? Rohtu ja võssa kaevanud matmispaika lõhutud ristide ja rüüstatud haudadega. Korra loomisel peaks appi tulema eelkõige Adavere näidissovhoos, mille territooriumil kalmistu asub.

Õhtu lõpul avaldasid lugejad elavalt arvamusi “Keisri hullu” kohta. Mälestuseks sellest kohtumisest võisid nad arutuse all olnud teose raamatumüügilt osta.