Vaike Oro Punalipp(1984), 28. august, nr. 101, lk. 2,4.

 

Kooliõpilaste raamatukogulikule teenindamisele koostöös põhimõttel andis suunad meie vabariigis Eesti NSV Haridusministeeriumi ja Eesti NSV Kultuuriministeeriumi ühise kolleegiumi otsus 3. detsembrist 1980. aastast. Viimastel aastatel rõhutatakse eriti rahva- ja kooliraamatukogude ning koolide koostöö planeerimist, mille eesmärk on nende tegevuse kooskõlastamine eriti lugejateenindusel, parallelismi, stiihilise komplekteerimise, liigsete ürituste jm. vältimine. Koostöö kahe süsteemi vahel on kõigis meie vabariigi lapsi teenindavates raamatukogudes XI viisaastaku üks tegevuse põhisuundi.

Tänapäeva kooliõpilane ei saa läbi raamatukogu abita. Räägitakse küll meie suurtest kodustest raamatukogudest, kuid tihti on need komplekteeritud valikut tegemata ja enamasti: puudub sealt just see, mis on vajalik õpilasele, et hästi õppida.

Lugedes artik1eid uue koolireformi kohta rajooni ajalehest, torkas silma öeldu, et maaõpetajal ei ole kasutada raamatukogu, s.t. kooliraamatukogu. Kuid väikestes koolides ei ole tõesti vaja komplekteerida seda eraldi, kui on olemas kohapeal rahvaraamatukogu, kuhu muretsetakse kirjandus, arvestades õpilaste vajadusi. Peale selle on kõikidel õpetajatel võimalus saada teistest raamatukogudest kõik tema poolt soovitu kohaliku raamatukogu kaudu.

Et kõik jääks rahule, selleks on vaja enam koostööd rahva- ja kooliraamatukogude ning koolide vahel.

1983.-1984. õppeaastal koostasid keskraamatukogude lasteosakonnad ja kohalikud koolid ühise tööplaani I-VIII klassi õpilaste teenindamiseks. Kus asja võeti ,tõsiselt mõlemalt poolt, tuli see ka kasuks mõlemale poolele.

1984.-1985. õppeaastaks teevad koostööplaani kõik õpilasi teenindavad rahvaraamatukogud koos kohalike koolide ja nende raamatukogudega I-XI klassi õpilaste teenindamiseks. Plaani koostamisel peaksid osalema rahvaraamatukogu töötaja, kooli raamatukoguhoidja (kus see on olemas), direktori asetäitja koolivälise töö alal ning ka klassijuhatajad ja tingimata vanempioneerijuht.

Üks osa plaanist peaks hõlmama õpilaste lugemise analüüsimist. Sooviksin, et senisest enam pööraksid sellele tähelepanu klassijuhatajad, sest raamatu propaganda õpilaste seas on kõige efektiivsem ikkagi siis, kui seda teevad raamatukogutöötaja ja õpetaja koos.

Lugemiskultuur on noorte hariduse ja eneseikasvatuse võti. Iga aastaga kasvab trükitud informatsiooni hulk, millega kaasneb vajadus aidata selles kiiremini orienteeruda.

Mõndagi on noorte lugemiskultuuri kasvatamisel saavutatud raamatutundides, kus vesteldakse kirjanduse valikust, teatmestu kasutamisest jne. Raamatukogundusliik-bibliograafiliste teadmiste omandamine (oskus kasutada raamatukogu teatmeaparaati, katalooge, kartoteeike, teatmeteoseid) on lugemislkultuuri kasvatamise aluseks.

Ja seepärast peab koostööplaan hõlmama lugemiskultuuritundide läbiviimise klasside. kaupa. Juba 1975. aastast sisaldab eesti keele ja kirjanduse programm keskmiselt kaks raamatutundi aastas. Et need tunnid saaksid ka läbi viidud, sellele peavad tähelepanu pöörama mõlemad pooled. Plaani selle osa tegemisel aitavad asjaosalisi mitmed metoodilised kirjad, mis on olemas igas rahvaraamatukogus ja koolis.

Raamatukogud saavad abistada pioneere ja kommunistlikke noori, pioneerijuhti ja aktiviste, klassijuhatajaid ja aineõpetajaid. Oluline on fikseerida koostöö üleliidulise pioneerirühmade marsi “Alati valmis!” marssuutidel, sõjalissportlikes mängudes “Põuavälk” ja “Kotkapoeg”, V. I. Lenini elu ja tegevuse tundmaõppimisel jm. Koos saaksime läbi viia noorsookirjanduse dekaadi, lasteraamatu- ja oktoobrilaste nädala, noore kangelase päev. looduskaitse kuu jne, Raamatukogud saavad olla koolidele abiks kodulooalases töös. Keskraamatkogus ja paljudes harukogudes on olemas väga põhjalikud od koduloo kartoteegid, väljalõigete mapid, kodukoha albumid. Lastevanematele saaksid raamatukogutöötajad tutvustada kasvatusalast kirjandust. Ka klassijulhatajatundideks on meil olemas hulga huvitavat materjali.

Ühe tähtsama ülesandena märgitaikse uues kooliseaduses õpilaste kunstihariduse ja esteetilise kasvatuse parandamist. Nõustugem, et ka seda tööd saab vist küll ainult raamatu ja raamatukogu kaasabil.

Raamatukogud ja kool saavad ühiselt ära teha väga palju. Soovin, et see koostöö oleks viljakas mõlemale poolele.