• Raamatukogu reedel, 27. aprillil SULETUD (Sisetööpäev)

     
  • Harrastuskunstnikud Põltsamaal

    Loe edasi...

Rutt Rimmel Vooremaa(1992), 31. oktoober, nr. 26, lk. 2.

 

Lasteraamatukogu on avatud aasta ringi, kuid igal sügisel koos kooliaasta algusega elavneb ka meie tegevus. Sageneb raamatukogu iga· päevane külastatavus, juurdc tuleb uusi lugejaid ning alustame temaati· listc ürituste ja raamatukogukultuuri tundidega.

Lasteraamatukogu ei ole üksnes koht, kust raamatuid koju laenutada saab, vaid tal on hoopis laiem tähendus. Eelkõige on ta üheks kultuurikeskuseks lastele, lõõgastumiskohaks pärast koolipäeva, aga ka infokeskus. Neid ülesandeid püüame ka jõudumööda täita.

Esimesteks ettevõtmisteks on sügiseti ikka olnud kõige väiksemate lugejate ekskursioonid lasteraamatukokku, kus neile tutvustatakse raamatute laenutamise korda, lugemissaali ja selle võimalusi ning eakohaseid raamatuid.

III - IV klassi õpilased on saanud kuulata vestlust «Loodus valmistub talveks», kus kirjanduse abil õpetati lapsi nägema sügisesi muutusi taime- ja loomariigis. Vanematele klassidele on pakkuda temaatilisi üritusi, nagu “Aeroobika abil terveks ja ilusaks” koos videomaterjaliga, “Kriminaalromaan - kas teisejärguline kirjandus?” selle zanrsi klassikast jm. Ettevalmistamisel on bibliograafilise( ülevaated Raimond Kaugveri loomingust ja tšehhi kirjandusest ning kava Eesti Vabariigi aegsest lasteluulest.

Selle sügise peamiseks temaatiliseks ürituseks on kujunenud vestlused käitumisetiketist, mida oleme pakkunud õpilastele alates VI klassist. Kuigi me teenindame lapsi kuni IX klassini, oleme võimaldanud sellest osa saada ka keskkooliõpilastel. Vestlusi viib läbi Nelli Orgmaa kes hiljuti lõpetas kahetsüklilise etiketikursuse Tallinnas.

Oleme alustanud taas raamatukogutundide programmi, mida korraldame klasside kaupa (II- IX klass). Noorematele on tunnid raamatust, selle ülesehitusest erinevatest zanritest, illustratsioonist raamatus, ajakirjandusest ja selle ajaloost. Keskastme õpilastele on mõeldud raamatukogutunnid õpetavad kasutama teatmestut: sõnaraamatuid, teatmeteoseid, e bibliograafilist materjali. IX klassi õpilastele püüame anda küllaltki põhjalikke teadmisi kataloogidest. Õppematerjalidena kasutame lasteraamatukogu oma katalooge ja kartoteeke. Meil on olemas peale põhikataloogide lasteraamatute illustraatorite kartoteek ja sarjade kartoteek. Artiklite ja retsensioonide kartoteek sisaldab ajakirjanduses ilmunud artikleid, mis oma ülesehituselt ja arusaadavuselt on sobivad lastele- ja noortele. Peale selle koostame temaatilisi artiklite kartoteeke nagu “Maailma maad ja rahvad”, “Materjale tähtpäevadeks”, “Loomariigis” jt. mis on vajalikud nii meie sisetöös kui lastele mitmesuguste materjalide otsimisel.

Kord aastas, septembris, kutsume kokku klassijuhatajad ja kirjandusõpetajad, et tõhustada koostööd raamatukogu ja kooli vahel. Niisugustel nõupidamistel arutame läbi meie poolt planeeritud üritused, kuulame ära õpetajate soovid ja ettepanekud ning kavandame edaspidise tegevuskava. Klassijuhatajad on meil suureks abiks raamatukoguvõlglaste korralekutsumisel. Aitäh neile!

Emakeelset uudiskirjandust lastele ilmub napilt, ent see ei ole esialgud vähendanud meie lugejate arvu. Omalt poolt püüame teha kõik, et ilmunud lasteraamatud ka raamatukogusse jõuaksid. Peamine lastekirjanduse väljaandja on kirjastus “Tiritamm” kellelt hakkame raamatuid saama regulaarselt. Kuid vabariigis. On ligi 100 kirjastust, kellest osa annab välja ka lastekirjandust. Teavet uute raamatute sisu kohta ilmub peamisel vaid “Sirbi” veergudel ent sedagi lünklikult ning tihti hilinemisega. Kõik see on muutnud raamatu tellimise üsna keeruliseks. Sageli tuleb lähtuda vaid pealkirjast ja iseenda lugemiskogemustest.

Raamatud, ka lasteraamatud, on täna väga kallid. Me ei saa muretseda kirjandust nii palju kui vaja oleks, mitmetest raamatutest on meil vaid ainueksemplarid, mida saab lugeda ja vaadata lugemissaalis. Mida palju loetakse see ka kulub. Lasteraamtuid on ka meelega rikutud lehti välja rebitud pilte lõigatud, “illustreertud”. Määrdunud raamat ei tohi olla igapäevane nähtus. Raaamatut tuleb hoida alati, ka siis, kui ta ei oleks kallis. Lugupeetud lastevanemad palun jälgige, et teie lapse raamatukogust võetud raamatud jääksiud puhlaks ja tervek, et nad ei satuks väikeste õdede-vendade kätte. Uskuge, raamatute parandamine on suur töö ning uuega asendamine enamikul juhtudel peaaegu võimatu. Uuele raamatule mille kaaned on õhukesest paberist

tuleb õmmelda pappkaaned kuid meie papivarud on lõppemas. Ka kilekaante jaoks napib raha. Jääb siiski loota vaid lastele, et nad veidigi lugupidavamalt suhtuksid raamatutesse. Loomulikult on lapsi, kes loevad palju ning kelle käes ei määrdu raamat kunagi. Põltsamaa lasteraamatukogu on alati meeles pidanud oma parimaid lugejaid. Igal aastal jõuluks paneme välja autahvli “Tubli laps, kes lugema kraps”. Sama nime kannab ka kroonikaraamatu lisa, kus on aastate kaupa tublimateks tunnistatud laste nimed. Püüame neid lapsi ka premeerida. Selleks puhuks on meil trükitud vimplid ning parim kink on raamat!

Oma osa lasteraamatukogu töös on ka laste loovuse arendamisel. Aastaid on meil tegutsenud huviringid. Nukunäidendeid oleme õppinud alati uute lastega. Nii on paljudel võimalus oma võimeid rakendada. Eelmisel aastal esinesime jõuluteemalise nukunäidendiga lasteraamatukogupäeval ning mitmete linna asutuste jõulupuul. Sel aastal on lastel võimalus raamatukogus õppida soome keelt. Töötab kaks gruppi alates III klassist.

Sel talvel tahame jätkata AV-viktoriinidega, mis kujutavad endast tähelepanu ja teadmiste kontrolli. Küsimuste esitamisel kasutame videofilme, grammofoni, magnetofoni jm.

Traditsiooniliseks on saamas meie KONKURSS “OLEN ISE MUINASJUTUVESTJA”, mille siinkohal kuulutame välja juba kolmandat korda Konkursist osavõtja peab kirjutama muinasjuturaamatu mudilastele. Töö tuleb esitada illustreeritud raamatu kujul, kus on korrektselt kujundatud kaas, tiitelleht autori nimega ja pealkirjaga. Raamatu lõppu võiks lisada andmed autori kohta (kool, klass või midagi lisaks isikupärast). Seekord ootame muinasjutte ahvist- on ju praegu ahviaasta. Osa võivad võtta kõik õpilased kogu maakonnast kuni IX. klassini kas üksinda või koos sõbraga.

Võistlustööd palume saata hiljemalt 23. detsembriks 1992 Põltsamaa lasteteraamatukokku (Veski tn. 3). Võitja kuulutame välja ahviaasta lõppedes. Premeeritud töid ei tagastata, Konkursitöödest korraldame näituse mitmetes maakonna raamatukogudes.

Raamatukogupäevad on iga raamatukogu keskseks sündmuseks. Sel aastal ühendab neid päevi juhtmõte “Raamatukogu kõigile!”. Tahame meiegi töötada nii, et iga laps leiaks raamatukogust endale midagi, olgu see siis raamat või ajakiri, huvitav vestlus või luuleõhtu, kaasaelamisrõõm või innustus edaspidiseks tegevuseks.

Põltsamaa lasteraamatukogu on niisuguseks, nagu ta täna on, kujundanud laenutaja Eigi Suviste, bibliograaf Anne Ütt, metoodik ning lugemissaali töötaja Nelli Orgmaa ja allakirjutanu.