• Raamatukogu reedel, 26. jaanuaril SULETUD (Sisetööpäev)

     
  • Harrastuskunstnikud Põltsamaal

    Loe edasi...

Vali Uudised(1998), 23. oktoober, kultuurilisa, nr. 82.

 

Kuna raamatukogutöö on oma iseloomult paraku tubane, on suvi see aeg, mil nelja seina vahelt välja ilma uudistama pääseb ning neid võimalusi ollakse ka varmad ära kasutama. Sel suvel viisid rännuteed nii Maarjamaa kaunitesse paikadesse, kui ka märksa kaugemale. Kõiki neid reise läbib üks ühine joon - puhkus oli ühendatud tööks vajalike kogemuste omandamisega.

Tallinn - Helsingi - Stockholm Helsingi - Tallinn

26. - 28. augustini toimus ühel Euroopa kauneimal luksusristlejal "Silja Symphony", mis võtab pardale 2700 reisijat ning kurseerib Helsingi ja Stockholmi vahel, konverents teemal ""Kirjasto 3000" areng Eestis".

Ühtekokku võttis reisist osa sadakond raamatukogutöötajat, nende hulgas Jõgeva linnaraamatukogust Sirje Narits ning Jõgeva keskraamatukogust Siiri Öunap.

Tegemist oli arvutifirma ATP Tarkvara poolt oma klientidele, kelleks on rahva- ning uute klientidena ka kooliraamatukogud, korraldatud konverentsikruiisiga, mis oli mõeldud nii töö- kui puhkusereisina. ATP Tarkvara on esimene ja seni ainus firma, kes tegeleb spetsiaalselt rahvaraamatukogudele mõeldud arvutitarkvara müügiga ning väljaõppega.

Oma tegutsemise kahe aasta jooksul on spetsiaalselt rahvaraamatukogudele mõeldud arvutitarkvara "Kirjasto 3000" leidnud ligi 200 klienti, sealhulgas ka Jõgeva maakonna raamatukogud.

Kruiisiprogramm oli koostatud selliselt, et konverentsilosalejad said nautida ka luksuslaeva miljööd ning tutvuda nii Stockholmi kui Helsing vaatamisväärsustega.

Tartu - Taevaskoda - Piirissaare Rahvaraamatukogudel on saanud traditsiooniks korraldada suvel seminarlaagreid.

4.-6.augustil toimunud seminarlaager oli arvult kaheteistkümnes. Jõgeva Maakonna Keskraamatukogust osales laagris Nelli Orgmaa.

Tutvuti Tartu Linna Keskraamatukoguga ja Kiidjärve külaraamatukoguga ning vahetati töökogemusi. Töö poole pealt arutati “Raamatukogude töökorralduse juhendit” ja “Raamatukogude arengukava”.

Elamusi pakkus ümbritsev loodus – pool päeva kulus jalgsimatkale Taevaskoja ümbruses ning päev laevaretkele Piirissaarele. Laager õnnestus igati ning ka sel suvel muidu nii tujukas ilmataat soosis üritust igati.

Laager sai teoks kultuuriministeeriumi, Eesti Rahvusraamatukogu ja Tartu Linna Keskraamatukogu ühisel ettevõtmisel.

Põltsamaa - Põlva- Räpina Võõpsu - Orava - MerernäeVõru - Põltsamaa

Saamaks kogemusi arvutite töölerakendamisest raamatukogudes, külastas 26. augustil grupp Jõgeva maakonna rahvaraamatukogutöötajaid Põlvaja Võrumaad, kus peale keskraamatukogude on arvutid töös juba ka külaraamatukogudes. Sõitu toetas rahaliselt kultuurkapitali maakondlik ekspertgrupp.

Külastati Põlva Keskraamatukogu, mis sai mõni aasta tagasi uued ja avarad ruumid. Raamatukogu ümberehitus vanast kultuurimajast läks maksma ca viis miljonit krooni.Tutvuti ka Räpina linnaraamatukogu ning Võõpsu külaraamatukogu kogemustega raamatukogude automatiseerimise vallas. Võõpsu külaraamatukogu kuulub ühtlasi nende valla kolme raamatukogu hulka, kus on avatud internetipunkt.

Merernäel võttis Jõgevamaa raamatukogutöötajaid vastu vallavanem Aivar Nurk, kes andis külalistele põhjaliku Ülevaate Setomaa probleemidest. Merernäe vald on pidanud võimalikuks ja vajalikuks eraldada valla raamatukogudele kirjanduse ostmiseks aastas 30 krooni elaniku kohta, samuti on raamatukogudele ostetud korralik videoaparatuur.

Võru keskraamatukogu kuulub vabariigis nende viie ekspertraamatukogu hulka, kus esimestena hakati katsetama Soome rahvaraamatukogudes kasutatavat tarkvara "Kirjasto 3000". Tänaseks on jõutud arvutisse sisestada märkimisväärne osa fondist, arvuteid kasutatakse kirjanduse laenutamisel ning ka raamatukogu külastajad saavad kirjanduse otsimisel kasutada arvuti abi.

Taebla - Noarootsi - Haapsalu

Juba seitse aastat on toimunud Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu eestvõttel väikeste

raamatukogude 3-päevane suvelaager, igal aastal ise maakonnas. Suvelaager on ellu kutsutud selleks, et arutada kõige väiksemaid- maaraamatukogusid- puudutavaid pakilisi küsimusi.

Tänavune laager toimus juuli lõpus Läänemaal Taeblas. Meie maakonnast võtsid laagrist osa neli raamatukogutöötajat. .

Arutelu põhiteemaks olid probleemid, mis tekivad raamatukogude varustamisel kirjandusega. Kuigi raamatuid ilmub väga palju, puudub raamatukogudel nede kohta tõepärane info - et hankida raamatukogudele tõelist väärtkirjandust, jääb üksnes kirjastuste reklaaminfost väheks.

Laagrist osavõtjad külastasid mitmeid Läänemaa ilusaid raamatukogusid, nende hulgas hiljuti uued ruumid saanud Läänemaa Keskraamatukogu Haapsalus, kohtusid Taebla ja Noarootsi vallavanematega ning veetsid meeldejääva õhtupooliku Ants Laikmaa majamuuseumis.

Eesti - Soome - Norra - Rootsi Soome - Eesti

Juuli algupäevil võttis 25 liikmeline grupp reisihimulisi Jõgeva maakonna raamatukogutöötaid keskraamatukogu direktrissi Vaike Oro eestvedamisel ette reisi, mille sihtpunktiks oli Norramaa Keskraamatukogust osales reisil viis inimest.

Üheksapäevane Norra reis kulges läbi tundra ja Rovaniemi Nordkapile, Lafootide saarestiku kaudu läbi Rootsi ja Soome tagasi koju.

Reisi üheks eesmärgiks oli tutvuda ka Norra ja Rootsi raamatukogudega.

Norramaal tutvuti Honningsfagi asula ja Bodo linna raamatukogudega. Bodo linnas asuv kommuuni raamatukogu oli täielikult automatiseeritud. Kuigi Honningsfagi asula raamatukogus oli info raamatute kohta sisestatud arvutitesse ning vanem kirjandus salvestatud CD- ROM- idele, toimus laenutusprotsess tavaliselt, ilma arvutiteta.

Rootsis külastati aga Umea linna ja Storumani kommuuni raamatukogusid. Viimatinimetatud raamatukogu asus kaasajastatud vana raudteehotelli ruumides, kus palju oli suudetud säilitada ka vana. Eraldi ruumid olid teatmefondidele ning oma sugupuude uurimisega tegelevatele inimestele. Üldiselt aga eraldi lugemissaale pole, sest raamatukogud on avarad ja ruumikad ning lugejale on riiulite vahele sisse sätitud mugavad lugemisnurgad.

Reisiseltskond nautis täiel rinnal ka põhja – eksootikat: Põhja- Jäämere hingust, fjordide peadpööritavaid sikke- sakke ja juulikuiseid lumelagendikke. Polaarjoone tagune päike paistis nii päeval kui öösel ning Euroopa põhjapoolseim tipp Nordkap tekitas tõepoolest mulje maailma lõpust.

Raamatukogutöötajate Norra- reisi toetasid nii kohalikud omavalitsused kui ka Raamatukoguhoidjate Ühing.