• Raamatukogu reedel, 27. aprillil SULETUD (Sisetööpäev)

     
  • Harrastuskunstnikud Põltsamaal

    Loe edasi...

Vali Uudised(1998) 23. oktoober, kultuurilisa, nr. 82.

 

Jõgeva maakonna eripäraks on, et keskraamatukogu ei asu maakonna keskuses, vaid Põltsamaal. Kokku on maakonnas 31 rahvaraamatukogu lisaks keskraamatukogule kaks linnaraamatukogu, 27 külaraamatukogu ning Võisiku hooldekodu raamatukogu.

Keskraamatukogus on kolm osakonda: komplekteerimisosakond, mis tegeleb maakonna raamatukogudele kirjanduse hankimise ja töötlemisega, lasteosakond mille ülesandeks on laste teenindamine, nende lugemisharjumuste kujundamine ning lugemiskultuuri kasvatamine ja teenindusosakond, mis tegeleb täiskasvanud lugejate teenindamisega ning lugejatele vajaliku teabe kättesaadavaks tegemisega.

Maakonna keskraamatukogu teeninduspiirkonnas on (1997.a. andmete põhjal) 6727 teenidatavat, hõive protsent on 38,8 (vabariigi keskmine 28,6), laste protsent lugejate üldarvust on 35,6 (vabariigi kekmine 22,8).

Pidevalt on kasvanud keskraamatukogu lugejate, laenutuste ning külastajate arv (praegused andmed näitavad, et tänavune aasta ületab oma näitajate poolest kõik eelmised).

Statistika andmete põhjal tuli eemisel aastal keskraamatukogus keskmiselt iga linna elaniku kohta 20 laenutust, iga raamatukogu kasutaja kohta 37laenutust.

Iga päev külastas keskraamatukogu keskmiselt 160 inimest.

Jõgevamaa eripäraks on ka see, et siin loetakse ja laenutatakse väga palju ilukirjandust - ilukirjanduse osa laenutuste üldarvust on siin olnud aastaid vabariigis kõige suurem - 68,7%, kuigi tendents on mitteilukirjanduse laenutuste osakaalu suurenemisele, mis omakorda viitab lugejate vajaduste muutumisele. Üha enam kasutatakse rahvaraamatukogusid teabe hankimiseks, eneseharimiseks, täiendõppeks.

Riigieelarvest eraldati raamatukogudele elaniku kohta 1998.aataks raamatute soetamiseks 16 krooni. Sellele lisandub omavalitsusteit saadav raha, mis oleneb omakorda raamatukogude arvust vallas, va I I a jõu kus e st, s u h tu m i s e s t raamatukogudesse jne. Sellest järeldub, et need summad ning seega ka raamatukogude võimalused on väga erinevaid.

Paraku ei jõua raamatute soetamiseks eraldatud summad järele trükiste hinna kiirele tõusule. 1997.aastal oli eesti raamatu keskmiseks hinnaks 100 krooni (1995.a. 40,8 krooni ja 1996. a. 90,6 krooni). Samas kasvab ilmuvate raamatute nimetuste arv: 1995. aastal ilmus 2433 nimetust, 1996.a. 2628 nimetust ning 1997.a. 3317 nimetust eesti raamatut.