• Raamatukogu reedel, 27. aprillil SULETUD (Sisetööpäev)

     
  • Harrastuskunstnikud Põltsamaal

    Loe edasi...

Ülle Lätte Vali Uudised(2009), 23. jaanuar, nr. 6, lk. 5.

 

Saabunud aasta tõi raamatukogundusele kaasa muutusi. Raamatute ostmiseks mõeldud niigi nappi rahasummat vähendas riik veelgi.

Kui Tartu Linnaraamatukogus hakkas alanud aastast kehtima uus tasuliste teenuste hinnakiri, mis tõi kaasa viivise määra olulise tõusu, siis Põltsamaa raamatukogul esialgu viivist tõsta pole plaanis. Aeg-ajalt korraldatakse ka viivisevabu nädalaid.

"Meil oli kogu jõuluperiood viivisevaba. Samal ajal sai meilt ka tasuta lugejapileteid. Pühade ja teatud sündmuste puhul teeme edaspidigi viivisevabu nädalaid," räägib Jõgevamaa Keskraamatukogu juhataja Rutt Rimmel. Ta nendib, et viivisevabal nädalal tõid inimesed tavalisest natuke rohkem raamatuid tagasi, kuid tegelikult oleksid nad seda võimalust võinud rohkem kasutada.

Põltsamaa raamatukogus esialgu viivisemäära ei tõsteta

Põltsamaa raamatukogus on viivise suuruseks 20 senti raamatult ööpäevas. Rimmel selgitab, et tegelikult oli neil plaan seda pisut kergitada, kuid praegu seda veel ei tehta.

"Mõtlesime, et kui praegu on inimestel vabariigis niigi majanduse mõõnast tingitud surutis, otsustasime raamatukogus sellega mitte kaasa minna. Need summad, mis me viivise tõstmisest saaksime, pole nii suured, et me selle eest uusi raamatuid osta saaksime. Inimestele oleks see aga jälle üks hinnatõstmine. Muidugi jääme me teistele raamatukogudele, kel on viivis juba krooni peale tõstetud, jalgu. Seega ei saa see periood ilmselt väga pikalt kesta. M vaatame, kuidas rahaline seis meie jaoks kujuneb, ja vastavalt sellele tõstame edaspidi ka viivist," selgitab Rimmel. Päris igal kuul ei ole võimalik võlglasi viivisest vabastada, sest summad raamatute muretsemiseks on väga väikesed ja uut raamatut saab kogusse osta vaid ühe eksemplari.

"Kui me lubame inimestel neid liiga pikalt käes hoida, siis teised ei saa lugeda," nimetab Rimmel.

"Kuumematel" raamatutel on pikad lugejajärjekorrad

Juhataja on analüüsinud ja ritta sättinud praegu enim nõutud raamatute nimekirja. Kõige "kuumemad" raamatud on eluloolised raamatud.

"Näiteks Maire Aunaste raamatul on tänase seisuga 27 inimest lugemisjärjekorras ootamas. Õnneks on seda meil kaks eksemplari. Kersti Kreismanni raamatut ootab 19 lugejat, Katrin Karisma raamatut 19 lugejat. Me peame Aunaste raamatut juurde ostma. Selle arvelt jäävad mõned teised raamatud jälle ostmata. Teeme siin kogu aja valikuid," jutustab juhataja. Käesoleval aastal vähendas Kultuuriministeerium raamaturahasid ligi kolmandiku võrra.

Noorte seas on kõige nõutum raamat "Videvik"(autor Stephenie Meyer). Rutt Rimmel iseloomustab teost kui väga hästi kirjutatud armastuslugu, samuti raamatu menu, mis on võrreldav Potteri-raamatute menuga. Raamatu valminud viiest osast on eesti keeles ilmunud kaks esimest, "Videvik" ja "Noorkuu".

"Kui vahepealsetel aastatel tekitasid buumi raamatute pornograafilised tekstid, siis Meyeri raamatute põhjal võib väita, et lugejad on taas hindamas ilusat puhast armastuslugu," avaldab juhataja.

Kui inimesed reserveerivad endale raamatu, tuleb neil endil kontrollida, kas raamat on eelmise lugeja käest juba kogusse tagasi jõudnud. Kui reserveeritud raamat on seitse päeva lugejat oodates seisnud, antakse ta järjekorras järgmisele ära.

"On ka võimalus, et me helistame lugejale, kuid helistamine on tasuline ja lugeja peab selle ise kinni maksma. Me pole seda moodust rakendanud, sest osa lugejaist ei taha, et nendele helistatakse," räägib Rimmel.

Rahanappus teeb nii raamatukogudele kui ka lugejaile karuteene

Vaatamata raskele ma· jandusaastale armastavad inimesed endiselt lugeda. Rimmel nimetab, et aasta alguse dokumente vaadates on, võrreldes möödunud aasta sama perioodiga, uusi laenutajaid rohkem juurde tulnud. Külastusi on aga mullusest vähem, samas laenutuste arv on mullusest suurem. Rimmel täiendab, et käesolevast aastast liidetakse külastuste arvule ka kodulehekülastused, arvestama hakatakse neid alates järgmisest aastast.

"Kui kogu vabariigis räägitakse, et näitajad langevad, siis meie sellest rääkida ei saa. Kui meil oleks kõikidele inimestele, kes meil raamatujärjekorras on, võimalik trükised natuke kiiremini kätte toimetada, oleks laenutuste arv palju suurem. Laenutuste arv sõltub selles, kui palju me raamatuid osta saame. Inimesed pikendavad lugemistähtaegu, teised on järjekorras lõpuks tüdinud ja võtavad mõne uuema, äsjailmunud raamatu lugemiseks. Eelmine jääbki lugemata," selgitab juhataja. "Mõned raamatud on huvitavad vaid ilmumise hetkel. Hiljem ei taha neid enam keegi lugeda. Kui praegu on elulooraamatute buum, siis mõne aasta pärast on see möödunud." Rimmellisab, et kui trükist on ilmunud väga hea raamat, siis seda ostavad nad kogusse sisse ühe asemel kaks.

Ehkki rahaga on raamatukogus väga kitsas, soovitakse alustatud salongiõhtutega jätkata. Neljapäeval oli külas Katrin Karisma. Mõeldud on ka järgmistele külalistele, kuid välja hõigata neid veel ei riskita. Põhjus on selles, et iga esineja vajab ka tasu. Osalt saab raamatukogu raha linna eelarvest, osalt projektide alusel ja osa ka sponsoritelt.