• Raamatukogu reedel, 26. jaanuaril SULETUD (Sisetööpäev)

     
  • Harrastuskunstnikud Põltsamaal

    Loe edasi...

Ülle Lätte Vali Uudised(2009), 17. aprill, nr. 28, lk. 3.

 

Hea raamatukogutöötaja peab lisaks kirjanduse tundmisele olema ka psühholoog, nõustaja, hea suhtleja ja osavõtlik kuulaja. Et seda kõike suuta, käis Jõgevamaa Keskraamatukogus Põltsamaal töötajaid koolitamas psühholoog.

Peaspetsialisti maaraamatukogude alal Siiri Õunapi sõnul on näidanud aeg, et kui inimesed jäävad töötuks, palgad vähenevad, neil läheb raskeks, siis suureneb raamatukogude kasutamine.

"Kuna praegu on raske aeg, siis otsustasime, et raamatukogutöötajatele kulub ära ka selline koolitus, mis aitab hoiduda töötaja läbipõlemisest," möönab Õunap. "Me oleme kultuuritöötajad, infotöötajad ja ka sotsiaaltöötajate rollis," mõõnab Õunap. Spetsialist lisab, et just maal on viimati loetletud rollid eriti päevakorral. Kui maal saadi varasemast kokku postkontorites, poodides jne, siis nüüd on ainsaks kohaks raamatukogu. Inimene ootab abi, et raamatukogutöötaja aitaks tal seadustes orienteeruda, aitaks CV d koostada, omavalitsuse ja pangaga suhelda. Raamatukogus tulevat ette isegi olukordi, kus inimene palub aidata talle laenu võtta. Sellist abi Õunapi sõnul raamatukogu töötaja siiski anda ei saa.

Õunap kinnitab, et raamatukogutöötajateit nõutavate läbitud koolitustundide arv aina kasvab.

"Praeguseks pole raamatukogu töötajate kvalifikatsiooni tõus palgaga seotud, kuid samas väga soovitakse, et inimesed kvalifikatsiooni tõstaksid," nimetab Õunap ja lisab, et samas varasemal ajal teadmisi omandanud inimene saab koolituse kaudu nendele uuendust. "Värske tunnistus tõendab, et töötaja on ka tänapäeval võimeline oma tööd tegema. See ongi praegu motivatsiooniks, kuid võib-olla millalgi seostatakse omandatud teadmised ka palgaga."

"Raamatukogutöötaja peab olema hea kuulaja, nõustaja, suhtekorraldaja, sotsiaaltöötaja. Tal peab olema empaatiavõimet, et ta suudaks inimest ära kuulata ja aidata. Ta peab olema hea inimesetundja, ta peab probleemidele lahendusi otsima. Samas ikkagi ka klientidele logistik ja kirjanduse tundja," valgustab Õunap ja lisab, et nimetatud kursustel me tegelesime just sellega, kuidas meie koormust jaotada nii, et mitte selle kõige all läbi põleda.

Siiri Õunapi sõnul kipuvad inimeste mured nii mõnigi kord tööpäeva lõppedes koju kaasa tulema.

"Kui stressis ja pahur inimene raamatukokku tuleb, siis võib ta käituda kuidas tahes. Raamatukogutöötaja peab alati jääma rahulikuks ja suutma teda aidata. Seega raamatukogutöötaja töö ei ole stressivaba. Meie töökoormus pidevalt suureneb, kuid alatasustatud oleme olnud kogu aja. Eriti praegu, kus igal pool vähenevad nii palgad kui ka raamatute ostmiseks mõeldud raha," sõnab spetsialist, mainides, et stress tuleb sisse nii uksest kui ka aknast.

"Kui klient on sõbralik ja vajab abi, püütakse teda alati aidata. Kuid on ka selliseid inimesi, kes käivad siin lihtsalt mingeid nõudmisi esitama s või raamatukogutöötajate peal end välja elamas. Peame nendegagi hakkama saama, ehkki see pole meeldiv," selgitab Õunap. "Raamatukogus käib ka kodutuid ja nad on väga suured lugejad. Meie jaoks ei ole klienti, kellega me ei suhtle. Täidame ka avaliku teabe seadust, et inimene peab alati pääsema internetti ja seaduste juurde."

"Kindlasti me ei soovi, et raamatukogus käidaks lisaks kõigele oma emotsioone välja elamas. Meie töö on niigi pingeline," sõnab Õunap, lisades, et maaraamatukogudes kipuvad inimesed piiritunnetust kaotama. "Inimene tuleb kohale, räägib ja räägib ega taipa ära minna. Kuid raamatukogutöötajal on oma töö teha." Teemakohastest valupunktidest rääkis ka viimane Põltsamaa raamatukogus toimunud koolitus.