• Raamatukogu reedel, 27. aprillil SULETUD (Sisetööpäev)

     
  • Harrastuskunstnikud Põltsamaal

    Loe edasi...

Vaike Oro Raamatukogu(2000), nr. 1, lk. 8.

 

18. sajandi teisel poolel haaras valgustustegevus paljusid Euroopa haritlasi. Baltimaade mõisates asutati sel ajallugemisseltse. Teadaolevatel andmetel tegutses üks varasem, 1772. aastal pastor Hupeli asutatud lugemisselts Põltsamaal. Seltsi kuulus 24 inimest ja raamatuid oli ligi 600. Kahjuks tegi Paul I reaktsiooniaeg lõpu ka sellele lugemisseltsile.

19. sajandi lõpul tekkisid raamatukaupluste juurde teatavasti raamatukogud ja üks esimesi oli K. Leihbergi rajatud raamatukogu Põltsamaal.

Kuigi oleks kena ütelda, et me oleme vana-vana raamatukogu, arvame, et meile jätkub aastast, mil sai alguse Põltsamaa lugemisringi tegevus. Nimelt ilmus 30. mail 1914 "Sakalas" teade, et Põltsamaa lugemisringi "põhjuskiri" on kinnitatult tagasi tulnud. Ringi põhimääruses oli kirjas, et raamatuid saavad kasutada ainult lugemisringi liikmed, maksu ei ole, üle kahe raamatu korraga ei laenutata ja tagastada tuleb need kahe nädala jooksul.

Raamatukogu elu kulges tõusude ja mõõnadega - kord leidus raha ja siis jälle oli seda väga vähe. Kuid raamatute arvometi kasvas pidevalt ja kui 1926. aastal Põltsamaa sai linna õigused, siis oli raamatukogus ju,ba ligi 2000 raamatut ning raamatukogule pandi linna avaliku raamatukogu kohustused. Raamatute ostmiseks saadi raha nii riigilt kui ka omavalitsuseIt. Juba tollel ajal korraldas raamatukogu erialakursusi, mille läbiviijaks oli nimekas raamatukogutöötajate õpetaja - Helene Johani.

Kenasti läks Teise maailmasõjani, mil raamatukoguhoone koos raamatutega ära põles. Uuesti avati raamatukogu 1945. aasta kevadel. Hilisemate aastate jooksul on meil olnud neli kodu. Viimase neist saime 1962. aastal, mil raamatukogu ametlik nimi oli Põltsamaa Rajooniraamatukogu. Järgmisel, 1963. aastallikvideeriti rajoon, aasta olime jällegi linnaraamatukogu ning alates 1964. aasta maist täidame rajooni, hiljem Jõgeva maakonnaraamatukogu ülesandeid.

Kui algul tunti meid kui üht ilusamate ja suuremate ruumidega raamatukogu vabariigis, kuhu kultuuriministridki koos külalistega sisse astusid, siis aastate jooksul oleme jäänud vaeslapse ossa. Lugejate arv on kasvanud mitmekordseks, aga hoone on endise pindala ja võimalustega. Alati ei olegi kasulik omada oma maja, kust keegi sind välja ei tõsta, et saada riigipoolset toetust uue kaasaegsema hoone ehitamiseks. Ja kuna väike Põltsamaa linn on ka väikeste sissetulekutega, siis on raske uskuda, et meile niipea juurdeehitis tehakse, kuigi lasteosakond vajab seda kibedasti.

Kuuldes kolleegide paranenud töötulemustest uutes ja suuremates ruumides, tahame lisada, et ka Põltsamaal on raamatukogu väga populaarne.

Oleme kõvasti pingutanud ning tahame oma kogu sisestada arvutitesse 2000. aasta jooksul. See kergendaks ja parandaks tunduvalt ka meie lugejateenindust.

Kahjuks pole ruumipuuduse tõttu võimalik sisse seada internetiühendust. Seda oleks aga vaja nii meie töötajatele kui ka lugejatele. Omavalitsusel puudub selleks raha ja fondid pole meie projekti seni veel toetanud.