Toomas Reinpõld  Vali Uudised(2000), 6. september, nr. 69, lk. 3.

 

Esmaspäeval kogunesid Põltsamaa linnavolikogu liikmed erakorralisele istungile Põltsamaa kultuurikeskusesse. Istungi päevakorras oli kolm punkti, mida otsustati täiendada informatsiooniga. Istungit avades avaldas volikogu esimees Raul Kirsel lootust, et vaatamata vihmasele suvele on volikogulased suvepuhkused kenasti mööda saatnud ning võivad nüüd uue hooga tööd alustada.

Müüdi linnavara Esimesena andis Põltsamaa linnavalitsuse majandusnõunik Anu Angerjas ülevaate linnavara võõrandamisest, kus täpsemalt oli juttu avalikule enampakkumisele pandud saekaater-puidutöökojast aadressil Põltsamaa, Pajusi maantee 30. Selles saekaatris oli seni rentnikuks OÜ Timber Grupp, kes oli sattunud makseraskustesse. Tänaseks päevaks oli OÜ Timber Grupi võlg linnale kasvanud juba enam kui 180 tuhande krooni suuruseks. Kõnealuse kompleksi müügile oli varem heakskiidu andnud linnavolikogu. Avalik enampakkumine toimus 21. juunil ja kompleks müüdi hinnaga 1,7 miljonit krooni AS Laser-Positorile. Hinnast arvati maha ühe mittetöötava elektrimootori maksumus ja Jõgeva Talunike Liidule seadmete näol kuulunud osa.

Järgnevalt tehti muudatused kohaliku omavalitsuse eluasemefondi laekunud raha kasutamise korras. Selle päevakorrapunkti rääkis lahti linnavalitsuse õigusnõunik Ülle Aliorg.

Kolmandana seisis istungi päevakorras linna arengukava vastuvõtmise esimene lugemine. Selles punktis esines ettekandega linnavalitsuse arendusnõunik Jüri Reinpõld.

Arengukava näol pole tegemist mitte uue, vaid volikogu poolt aasta tagasi heaks kiidetud arengukavaga, mis koosneb olemasoleva olukorra kirjeldusest, probleemide püstitusest ja eesmärkidele lahenduse leidmisest, olukorda on kirjeldatud võimalikult viimase aja andmetega. Samas on arengukava koostatud teemade kaupa, kus iga teema käsitleb mingit valdkonda. Kõige enam muudatusi on tehtud tehnilistesse peatükkidesse, näiteks soojamajandust käsitlevat peatükki, samuti veemajanduse ja kanalisatsiooni- ning keskkonnakai tsepeatükki. Ümber on kirjutatud ka telefoniside peatükk ning juurde lisatud noorsootööd käsitlev peatükk.

Arendusnõniku kinnitusel polnud eesmärgiks mitte arengukava ümbertegemine,

vaid selle täiendamine tulenevalt vahepealse aj a jooksul toimunud muutustest. Arengukava uus redaktsioon oli kaante vahel 5. augustiks. Jüri Reinpõld koostajana lootis, et istungi toimumise ajaks on komisjonides seda juba ka arutada jõutud ning vastavad täiendus ja parandusettepanekud laekunud. Kahjuks oli volikogu istungi toimumise ajaks sellekohane protokoll laekunud ainult finantskomisjonilt.

Volikogulased otsustasid, et arengukava tuleb komisjonides läbi arutada ning suunata teisele lugemisele.

Raamatukogu muretseb

Informatsioonilises osas luges Raul Kirsel ette kirja, mille oli volikogule saatnud Jõgevamaa Keskraamatukogu juhataja Vaike Oro. Kirjas seisis, et raamatukogu ei saa nõustuda OÜ Niello poolt algatatud ja OÜ Põpro poolt teostatud detailplaneeringuga, kus kirja koostaja väitel on arvestatud ainult OÜ Niello soovidega. Samuti on raamatukogu poolt volikogule läkitatud kirjas öeldud, et pea kõikidele teistele raamatukogudele kui kuItuurija infoasutustele on jäetud ümbruste kujundamisel vajalik privaatsus. Kõnealuse detailplaneeringu alusel on raamatukogult ära võetud kogu nende poolt soovitud maa-ala. Tulevane raamatukogu juurdeehitus on aga planeeritud selliselt, et osa praegusi raamatukogu ruume on jäetud aknata. Parkeplats on· kavas rajada lugemissaali akna alla praegusele ilupõõsastega haljastatud muruplatsile. Kirjas oli märgitud, et raamatukogu kollektiivon ebameeldivalt üllatunud, et raamatukogu investeeringud ei olegi linna prioriteetide hulgas, ehkki arengukava koostamisel olid kõik seda meelt, et järgmine prioriteet kultuurikeskuse järel on raamatukogu. Veel oli kirjas öeldud, et raamatukogulased ei pea õigeks eelistada noortekeskuse väljaehitamist raamatukogu juurdeehitusele. Vaatamata äärmisele ruumiki tsikusele nõustuti siiski raamatukogusse linna interneti-punkti rajamisega, sest vabariigi poolt rahastatakse seda projekti ainult läbi raamatukogu. Kuid riigipoolset toetust ei saa kirja koostaja sõnul enne kui omavalitsus on juurdeehitusele omapoolse heakskiidu andnud. Maakonna poolne jah -sõna juurdeehituse toetuseks on raamatukogul olemas.

Linnapea Margi Ein tõdes, et kõik kirjas toodu on õige ja selles mõttes ei saa eeltoodut vaidlustada. Loomulikult on OÜ Niello detailplaneering koostatud tellija. soovi kohaselt, kuid linnajuhi sõnul läheb see alles avalikule arutelule. Lõpliku

otsuse langetab volikogu.

Õpetajate palkadest, Rootsi reisist ja jalgrattateest

Viimaks oli informatsioonilises osas juttu ka planeeritavast õpetajate palkade maksmise kohustuse riigi poolsest üleandmisest kohalikele omavalitsustele. Tänane olukord pole selles osas veel selge ja omavalitsusliidud on teinud valitsusele õpetajate palkade maksmise kohustuse üleandmiseks omapoolsed ettepanekud. Veel tõstatas linnapea haridusalase probleemi, kus vastavalt kehtivale põhikooli ja gümnaasiumi seadusele peab kool vastu võtma iga õpilase, sõltumata tema elukohast. Samas ei sätesta see seadus õigust õpilast sellest koolist välja arvata, kui tema kodulinn või -vald tema kulutuste eest ei maksa.

Linnapea andis volikogule informatsiooni veel kultuurikeskuse toolideostu kohta, rääkis hiljutisest Põltsamaa linna esindajate külaskäigust Rootsimaale ning andis ülevaate kavandatava Põltsamaa Koduja Põllutöökoolini kavandatavast jalakäijate- ja jalgrattatee saatusest, mille ehituse algus võib kõne alla tulla võib-olla juba tuleval aastal.