• Raamatukogu reedel, 27. aprillil SULETUD (Sisetööpäev)

     
  • Harrastuskunstnikud Põltsamaal

    Loe edasi...

Ülle Lätte Vali Uudised (2007), 26. oktoober, nr. 83, lk. 1.

Raamatukogupäevade raames käivitus vabariigis projekt "Tuntud inimesed raamatukogus". Põltsamaa laenutusosakonna arvuti taga istus keskpäeval härra linnapea Jaan Aiaots ise. Lasteosakonnas töötas samal ajal Mari lasteaia juhataja Maarit Juhkam.

Nii mõndagi raamatulaenutajat tabas eile raamatukogusse sisenedes üllatus.  Nimelt oli arvuti taga ametis ei keegi muu kui linnapea Jaan Aiaots ise. Teisel toolil istus konsultandi osas vanemraamatukoguhoidjalaenutaja Aive Nurmekivi.  Laenutuslaua ees seisis kannatlikult, raamatud näpus,  uut lugemist valima tulnud klient. Linnapea on päris hoolega asja juures. Toksib pisut klaviatuuril, vaatab  siis väga pingsalt arvutisse ja haarab vahelduseks kahe  käega peast kinni.

"Jaan tuleb meile varsti  puhkust andma," ütleb Nurmekivi. Arvuti kõrval on virn  raamatuid, mille laenutamine on vaja programmi sisse kanda.

"No-nii, hakkame peale!  Kas kõik need raamatud või?" on Jaan Aiaots pea käte vahelt  lahti lasknud. "Kas see?" Linnapea asetab raamatu koodiugeja ette, käib kilks.

"Jälle võttis vale koodi," selgitab õpetaja Nurmekivi. Õpilane Aiaots proovib püüdlikult edasi. Küll üle kivide ja kändude, aga õnnestub. Tuju on ülev.

"Suurepärane," kiidab õpetaja.

"Kaheksandaks novembriks paluks tagasi tuua, siis pole viivist vaja maksta," ulatab linnapea kliendile raamatuvirna.

Millist raamatut linnapea soovitab ajakirjanikust lugejale?

"Mm... ajakirjanikule. Ma arvan, et ajakirjanikul on nii palju igasuguseid kõmuteemasid, mis oleks hea müügiartikkel... ma pigem  soovitan midagi rahulikku ja rahustavat," tuleb vastus muigvelsuine vastus. "No sellist, mis igasuguseid pingeid maandab. Seal pole vahet, kas inimene on ajakirjanik või kaevur."

Raamatukogus on täiesti tavaline tööpäev ja inimesi käib küllaltki palju. Mõned teevad üllatunud nägu, nähes linnapead raamatulaenutaja rollis. Kõik on olnud  meeldivalt üllatunud, lausub Nurmekivi.

"Minu pooletunnine raamatukogutöö kogemus ütleb seda, et õpetaja kõrval on väga hea. Muidu võid jäädagi siia pusima," nimetab Aiaots.

"Linnapea hakkab meile nüüd vabu päevi andma!" Jaan Aiaots aga arvab, et pärastine segaduse selgeks tegemine võtaks vist päris palju aega. Ta naerab laginal ja keeldub lehe kaudu vekslit välja käimast. "Ärge seda õnnetust küll tehke. Pigem võiks sellel päeval raamatukogus sanitaarpäeva välja kuulutada, oleks mõlemale poolele rahulikum," arvab ta. Lisaks laenutamisele on linnapeal tulnud ka üks lugejakaart vormistada.

Maarit tunneb end igal  pool kui kala vees

Lasteosakonnas on laenutaja rollis Maarit Juhkam, kes kiidab, et väga tore on.  Erinevailt täiskasvanuist ei  oska lapsed muutusest midagi  arvata, natuke vaatavad suurte silmadega.

"Ütlesin, et ma olen nüüd  uus tädi ja tulen võibolla tulevikus siia tööle," on Maarit rõõmus. "Paar last olid sellised,  kes meil lasteaias käinud. Nemad tulid ja naeratasid, aga  midagi ei küsinud."

Kuidas töö tundub?

Tore töö ja hea programm,"  naeratab Maarit.

Mida mõtlesid, kui sulle  öeldi, et tuleb raamatukokku  laenutama tulla?

"Nagu alati - teeme ära!" tuleb reibas vastus. "Mulle  meeldivad kõik tööd. Ma võiksin linnavalitsuses koristaja samamoodi olla." Raamatukokku vabu päevi Maarit siiski andma tulla ei taha. Põhjuseks ütleb, et ei oska tagasi toodud raamatuid paigutada. Töökohta ei taha ringi ka vahetada - raamatukokku tulles peab enne viis aastat õppima.

Ruitt oli idee tuline  pooldaja ja läbisuruja 

ldee vabariigis selline projekt läbi viia tekkis Eesti Raamatukoguhoidjate juhatuse koosolekul.

"Idee tekkis ühel juhatuse liikmetest, kuid mina olin selle innukas pooldaja ja minu hääl kostis seal nii kõvasti, et teised hakkasid ka kuulama. Teadsin, et meie omavalitsuse töötajad on kindlasti nõus osalema," räägib Jõgevamaa Keskraamatukogu  direktor Rutt Rimmel. "Mujal maailmas on see idee väga  laialt levinud. Raamatukokku tuuakse mitmete valdkondade esindajaid ja näidatakse  seda tööd köögipoolelt. Omavalitsustöötajad on ju tegelikult meie rahastajad. Las nad näevad siis ise ka, mida nad  rahastavad," räägib Rimmel.  Oma linnas tegi valiku Rutt ise. Järgmisel aastal kavatsetakse sama projektiga jätka. ta. Siis tehakse valik ilmselt pisut teisest valdkonnast.