Jaanika Kressa  Vooremaa(2008), 5. juuli, nr. 78, lk. 3.

30. juunist 2. juulini viibisid Jõgevamaal maaraamatukogutöötajad üle Eesti, neid oli saabunud igast maakonnast, kokku ligi 60 inimest.

"Tegemist on Eesti Raamatukoguhoidjate ühingu maaraamatukoguhoidjate sektsiooni traditsiooniga, mis on kestnud palju aastaid. Igal aastal  korraldab seda üks maakond ja sel aastal oli järg Jõgevamaa  käes," rääkis Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu direktor  Rutt Rimmel.

Maakonna keskraamatukogu juhi sõnul on maaraamatukoguhoidjad oma tööga koormatud, olles valdavalt üksi oma  töökohal. Üleriigiline kokkusaamine on tema sõnul vajalik  eeskätt suhtlemise eesmärgil. 

Kolmepäevane üritus kandis  alapealkirja "Raamatukogud ja integratsioon Eesti ühiskonnas'', oli iseloomult seminarilaadne, aga vaadati ka Jõgevamaa kauneid paiku ja vahetati töökogemusi.

"Meie eesmärk on teistele näidata, et vene keelt kõnelevaid inimesi on ka teistsuguseid, kui on üldiselt levinud arvamus. Jõgevamaal on integratsiooniga kõik korras , Peipsi äärsed elanikud on täielikult integreerunud  Eesti ühiskonda. Nad on elanud siin põlvestpõlve ning tunnevad ennast kohalikena. Raamatukogud on läinud üle e-teenindusele ning kirjandust jagub nii eesti kui vene keelt kõnelevale kliendile," rääkis Rimmel.

Maavanema õhtusöök 

Pärast Jõgevamaa raamatukogude külastamist valmistas maavanem Aivar Kokk raamatukoguhoidjatele õhtusöögi.

Rutt Rimmel: "Maavanem rääkis meile Jõgevamaakonna tegemistest ja plaanidest. Rahvas oli tõeliselt vaimustatud, et  üks maavanem suhtub raamatukogudesse nii hästi. Kas on  teiste maakondade raamatukoguhoidjatel sellist kogemust?„

Teisel päeval kohtusid raamatukoguhoidjad Saare vallavanema Jüri Morozoviga.  Hommikul nauditi kaunist loodust külastati Kalevipoja muuseumi, külalisi tulid tervitama  Saare kratid.

Oma igapäevasest töökorraldusest rääkisid kolleegid  Soomest Järvenpää raamatukogust. Sisuline töö toimus  kuues eraldi rühmas, kus arutati teemadel, kas ühes vallas  peaks olema valla raamatukogude võrk ühe pearaamatukoguga, kas on otstarbekas  ühendada rahva- ja koonraamatukogu, kas raamatukogu peaks olema külakeskus või osa  küla keskusest.

Õhtul jagas raamatukoguhoidjate integratsiooniteemalisi mõtteid_Ants Paju.

Õhtusöögiks oli Saare vallavanem kõikide üllatuseks küttinud kohalike jahimeeste abiga  soku. Haruldane õhtusöök valmis seega tule-kohal vardas.  

Kokkutuleku kolmandal  päeval kõneles kultuuriministeeriumi raamatukogude nõunik Meeli Veskus raamatukogude arengukavast, Ädu  Neemre Tartu Linnaraamatukogust andis ideid laste lugemiskultuuritunidide läbiviimiseks. Lisaks seminarile osaleti  ka Palamuse muuseumi koolitunnis, mille lõppedes kõik tunnistused said. `Palamuse apteegis maitsti punsli eli ja seminarlaagri lõpuüritus leidis aset taas Jõgeva linnas, Betti-Alveri muuseumis.

Raamatukogud täienevad

„Päris nii see ka ei ole, et raamatukogud on maakonniti väga erinevad. Kindlasti püüab iga keskraamatukogu viia oma  maakonna raamatukogud  kõrgtasemele," selgitas Rimmel. "Praegu käib raamatukogudes töö eeskätt elektronkataloogiga See on raamatukogusid lähendanud. Jõgevamaa 30 raamatukogu on ühinenud laenutusprogrammiga RIKS". 

Eesti rahvaraamatukogud  kasutavad ka teist programmi  nimega Urram. „Viis maakonda osalevad RIKSis, 10 aga Urramis ja samal ajal kasutatakse mõnes maakonnas nii  ühte kui teist" rääkis Rimmel