• Raamatukogu reedel, 27. aprillil SULETUD (Sisetööpäev)

     
  • Harrastuskunstnikud Põltsamaal

    Loe edasi...

Reet Kukk Vooremaa(2003), 28. oktoober, nr. 124, lk. 2.

 

20.-30. oktoobrini tähistame järjekordseid raamatukogupäevi. Loodan, et iga raamatukogu leiab, millega endale tähelepanu tõmmata ning inimestele teavet ja meelelahutust pakkuda. "Mitmepalgeline raamatukogu" on loosung, mille me tänavustel raamatukogupäevadel riputame oma raamatukogude avatud uste kohale ja mille sisu avamiseks on peaaegu piiramatu hulk võimalusi. See lubab meil näidata oma raamatukogu kui näitusegaleriid, muuseumisaali, auditooriumi, mängutuba, kohtumispaika, netiväravat... - lisaks sellele, mis ta juba niikuinii on.

Meie eesmärgiks on ikka ja jälle osutada raamatukogule kui kultuuri ja hariduse kõige laiema leviku vältimatule eeldusele. Mitmepalgeline raamatukogu võib ühtaegu olla nii turvaline pargisopp kesk tarbimishüsteerilist linna kui värviline vaateaken unisel külatänaval. Sellel aastal ehk õnnestub näidata mõnd seni tagasihoidlikumalt eksponeeritud nurgakest, võimendada mingit varjatumat tegevusvaldkonda, esitleda tõeliselt värvikat raamatut, miks ka mitte raamatukoguinimest.

Küllap teab iga raamatukogutöötaja ise kõige paremini, mille järele tema lugejaskond või kodukandi inimesed kõige enam janunevad. Pöörame sobiva palge ette ja suuname valguse sellele!

Inimesed ei jõua raamatuid osta

Ühest küsitlusest tuli välja, et 10 protsenti küsitletutest ei ole endale viimastel aastatel koju raamatuid ostnud. Aasta-aastalt on tõusnud raamatute kaanehind: kui 1995. a maksis trükis keskmiselt 41 krooni, siis praegu üle 160 krooni. Vastukaaluks on aasta-aastalt tõusnud raamatukogude külastatavus. Valdavalt vähem raamatuid on just noortes peredes.

Raamatukoguhoidjatel on probleem, kuidas tuua raamatu juurde laps, kellel kodus ei ole suurt raamatukogu. Me kõik oleme pärit oma lapsepõlvest. Kui suudame äratada lastes huvi raamatute ja lugemise vastu, on see tõhusaim ennetustöö, et hiljem ei peaks kulutama suuremaid summasid noore päästmiseks ühiskonnale.
20. oktoobril pidasime üle-eestilist ettelugemispäeva, mille moto “Tark mees taskus” oli laenatud lauluisa Kreutzwaldilt. Seekord loeti ette palju muinasjutte, mille hulka kuulus ka Lumivalgekese lugu. Kuna tegemist oli väikese juubeli, 10. Ettelugemispäevaga, esitleti sel päeval ka vabariigi 17 lasteraamatukogus vanameister Edgar Valteri äsjailmunud kogupereraamatut “Natuke naljakad pildid”, mille andis välja kirjastus Elmatar.

Raamatukogu kui elukestev õpikoht

Vabariiklik infootsingu võistluse eelvoor, mis toimus 21. oktoobril, oli seekord eriti osavõturohke, lõppvooru 28. oktoobril pääsevad aga ainult kümme paremat. Võistluse korraldab seekord Tartu Linna Keskraamatukogu.

23. oktoobriks plaaniti Eesti raamatu tutvustamine, mille raskuspunkt ongi raamatukogudes toimuval. Ilma raamatuta ei sünni ükski teadustöö, elektroonilised andmebaasid on siiski täiendavaks materjaliks. Raamatukogu võib mahtuda ka ühte ruumi; oluline, et see ruum ja see töötaja meelde jääksid. Enamasti mäletame me veel täiskasvanutena oma esimest laenutust ja esimest raamatukoguhoidjat.

Tänapäeval vähenevad piirid teadus- ja rahvaraamatukogude vahel. Eristada võiks neid ehk sellega, et teadusraamatukogud peaksid tagama hariduse, rahvaraamatukogud harituse.

Mitmeid aastaid on räägitud ka elukestvast õppimisest. Algul tundus see mõte ehk paljudele võõras, aga praegu räägime täie tõsidusega raamatukogust kui elukestvast õpikohast. Avatud Ülikooli laienemisel on kõigil võimalus endale haridust anda. Elukestev õppimine on vajalik inimväärse elu elamiseks, kaasarääkimiseks maailmaasjades, ka ümberõppeks.

Maaraamatukogu eriline roll

Jõgevamaa raamatukogupäevade suurimaks sündmuseks on 29. oktoobril kell 15.00 Jõgeva Kultuurikeskuses toimuv kirjanduslik konverents "Kalevipoja tähe all". Fr. R. Kreutzwaldile pühendatud kirjandusüritusest saavad loodetavasti osa väga paljud huvilised.

Maaraamatukoguhoidja päev 30. oktoobril saab teoks juba kolmandat korda, seekord Võrumaa Keskraamatukogu ja maaraamatukogude sektsiooni eestvedamisel. Käsitletakse maaraamatukoguhoidja ja maaraamatukogu rolli pidevalt muutuvas ajas.

Arutame perioodika leidumust või mitteleidumust maaraamatukogus. Juttu tuleb ka kohaliku kultuuriloo uurimisest. Ka seekord austatakse paremaid maaraamatukoguhoidjaid igast maakonnast. Meie maakonna parim aastal 2003 on Mare Nahk Palamuselt. Üks Mare kolleegidest Jõgevamaal on esitanud retoorilise küsimuse: kui paljudes kohtades Eestimaal tegutseb rahvaülikool? Palamusel see tegutseb ja just raamatukogus.

Koos heade soovidega kõigile soovin raamatukogutöötajatele ärksat meelt ja ettevõtlikkust, et vähemalt raamatukogu-päevade ajal tunneksime: raamatukoguhoidja olla on uhke ja hää. Ühtlasi arvan, et kui meie tööd on rohkem väärtustatud, siis peame ka endalt rohkem nõudma.