• watch Raamatukogu kolmapäeval, 19. detsembril AVATUD 14.00-18.00

     
  • Raamatukogu 23.-26., 30.-31. detsember ja 1. jaanuar SULETUD

Jaan Lukas Vooremaa(2008), 5. veebruar, nr. 15, lk. 8.


Möödunud reedel Põltsamaa kultuurikeskuses toimunud pidulikul koosviibimisel kuulutati Jõgevamaa kultuuripreemia laureaatideks Folklooriselts Jõgevahe Pere, kauaaegne Jõgeva Muusikakooli direktor Elvi Kotkas, elupõline Mustvee puhkpilliorkestri dirigent Valter Jaanus, Põltsamaa Käsitööseltsi esinaine Anne Ütt, ajalehe Vooremaa ajakirjanik Riia Mägi, Jõgeva Linnaraamatukogu töötaja Ene Sööt, Jõgeva Muusikakooli õpetaja ja orkestrijuht Margus Kask ja Jõgeva Majandusühistu juhataja Toomas Vahur.

Kõiki tunnustatuid ühendab aga soov maailma vaimsete väärtuste poolest rikkamaks ja värvikamaks muuta.

Preemiate üleandmisel viibis ka Riigikogu esimees Ene Ergma, kes ütles tunnustavaid sõnu kultuurielu edukäigu kohta Jõgevamaal.

Folklooriselts Jõgevahe Pere pälvis Jõgeva Maavalitsuse ja Eesti Kultuurkapitali ühise preemia Kultuuripärl seetõttu, et korraldas möödunud aastal Jõgeval kuuenda naiste võistutantsimise, mis kestis kaks päeva ja oli väga mitmekülgse kavaga, kujunedes ühtlasi Jõgeval Eesti esimeseks naistetantsu festivaliks. "Soovime muuta sellised festivalid traditsiooniks ja küllap saab nii Jõgevast meie naistetantsu pealinn," ütles Jõgevahe Pere kunstiline juht ja tantsuõpetaja Airi Rütter.

Preemiad Jõgeva ja Mustvee muusikaelu edendajatele

Jõgeva Kultuurikapitali elutööpreemia saanud staazhikas muusikapedagoog Elvi Kotkas märkis, et esimesteks märksõnadeks, mis tal oma tööga meelde tulevad, on Jõgeva Muusikakool, kakskümmend aastat, mis sellele kultuuriasutusele pühendatud, head kolleegid ja toredad õpilased. "Mitmetest õpilastest on saanud professionaalsed muusikud. Kõigepealt meenub mõistagi Alo Mattiisen. Samuti on aga tuntud helilooja ka Pille Kangur. Väga positiivsed emotsioonid tekivad mul ka siis, kui mõtlen segakoorile "Laulik", mida juhendasin."

Teine elutööpreemia laureaat Valter Jaanus on kuuskümmend aastat Mustvee Puhkpilliorkestrit juhendanud ning sel ajavahemikul on tema dirigeerimisel mänginud 160 pillimeest. "Muusika on mulle andnud elujõudu ja tänu muusikale olengi tänaseni vastu pidanud, " kinnitas Jaanus.

Muusika aastapreemia laureaat Margus Kask ütles, et kõige olulisem on kaasahaaravalt töötada ja avatud silmadega maailma vaadata. Ta õpetab Jõgeva Muusikakoolis ja tema juhendamisel musitseerib Jõgeva puhkpilliorkester ning laulab kammerkoor.

Alver ja Unt võiksid näidendis kokku saada

Kirjanduse aastapreemia üks pälvinutest on Jõgeva Linnaraamatukogu vanemraamatukoguhoidja Ene Sööt, kes on korraldanud mitmeid poetess Betti Alverile ning kirjanikule ja teatrimehele Mati Undile pühendatud kirjandussündmusi. "Betti Alver on luuleklassik, keda alati seostame Jõgevaga. Ka Mati Unt sai klassikuks juba oma eluajal ning on oluline, et tema loomingut nii tänased kui ka tulevased põlved meeles peavad ja uurivad. Eriti tähtis on Mati Undi pärandit hoida tema kodukohas Voorel," rääkis Ene Sööt.

Tundsin huvi, mida Ene Sööt arvab sellest, kui keegi kirjutaks fantaasiale tugineva näidendi, kus Betti Alver ja Mati Unt omavahel kokku saavad. Näidendi esietendus võiks toimuda aga Betti Alveri Muuseumis. "Loomingulised inimesed sobivad alati kokku. Nii Betti Alver kui ka Mati Unt on omapärased isiksused ja oma loomingus väga iseseisvad. Vaja oleks vaid autorit, kes nad näidendis kokku viiks," märkis Sööt.

Loomingulised noored ei lase rutiini langeda

Kirjanduse aastapreemia andmisel Vooremaa ajakirjanikule Riina Mägile võeti arvesse ka tema järjepidevat tööd Betti Alveri luulepäevade Tähetund ja Alo Mattiiseni muusikapäevade kajastamisel. "Nende sündmuste kajastamisel on oht ka rutiini langeda. Aga samas suudavad noored nii Betti Alverile pühendatud luulepäevadel kui ka Alo Mattiiseni muusikapäevadel alati midagi uut, üllatavat ja vaimustavat pakkuda. See peletab rutiini jälle eemale," ütles Riina Mägi, lisades, et tema lugudele tuleb nii- ja naasugust tagasisidet. "Möödunud nädala alguses leidsin näiteks e-postkastist Leelo Tungla väga südamliku kirja. Olin talle nädal varem saatnud ajalehed, milles luulepäevadest Tuulelapsed kirjutatud lood."

Kas sul on aga oma unistuste artikkel, mida väga kirjutada tahaksid, küsisin kolleegilt.

"Tahaksin kirjutada sellise loo, mille peale Ants Paju ometi kord ütleks, et see on veel parem kui kümme aastat tagasi Jaan Krossist tehtu. Ants väidab nimelt jäärapäise järjekindlusega, et see olevat mu parim lugu. Aga kõik, mis selles loos oli, oli minu meelest tulnud Krossi suust, mitte minu peast. Pealegi – kui ka kümne aasta jooksul poleks paremat kirjutanud, oleks see ilmne viide arengupeetusele. Enda arvates ma muidugi olen kirjutanud paremaid, aga nüüd tuleks teha selline lugu, mis Antsu ka seda uskuma paneks, " lausus ta.

Missioonimees Toomas Vahur

Missioonipreemia laureaati, Jõgeva Majandusühistu juhatajat Toomas Vahurit palusin iseloomustada Jõgeva Gümnaasiumi muusikaõpetaja Maret Ojal.

"Ma arvan, et missioonipreemia läks väga õigele inimesele. Ettevõtjana on Toomas Vahur tõsiselt toetanud ka Alo Mattiiseni muusikapäevi, mida ma korraldan. Konkursi võitjatele on õhtutundidel ikka Jõgeva Kaubahall avatud ja nad saavad preemiasumma eest meelepärast kaupa valida. Minu meelest on Toomas Vahur missioonitundega tegija mitte üksnes kultuurielus, vaid ka teistes valdkondades.

Põltsamaa Käsitööseltsi tuntakse kodulinnast kaugemalgi

Rahvakultuuri aastapreemiaga tunnustati Põltsamaa Käsitööseltsi esinaist Anne Ütti, kelle algatusel Põltsamaa Lossihoovis möödunud aastal värkstuba avati.

"Nüüd on meil koht, kus koos käia, korraldada koolitusi ja kursusi ja hoida töövahendeid. On rõõm, et Põltsamaal leidub mitmeid tublisid naisi, kellel tahtmist ja aega lisaks põhitööle ka käsitööga tegelda," lausus ta.

Anne Üti sõnul on Põltsamaa Käsitööseltsi liikmed oma töid tutvustanud ka Raadil Eesti Rahva Muuseumi üritusel, Põltsamaal Eesti Põllumajandusmuuseumis, Riias Esto päevadel ning Riigikogus. Möödunud aastal oldi kohal ka Kuremaal korraldatud Eesti Külade Maapäeva üritustel.

Preemiate üleandmise tseremooniat Põltsamaal juhtis Eesti Kultuurikapitali Jõgevamaa ekspertgrupi esinaine Tiina Loorand.

Maavanem Aivar Kokka tänukirjad ja maakonna vapiga suveniirkellad pälvisid kultuuritegelastest Saare valla isetegevusteatri eestvedaja ja vabaõhulavastuse "Legend" teostaja Mati Tikk, Põltsamaa muusik, puhkpillimuusika edendaja Urmas Mägi, Põltsamaa kultuurikeskuse juhataja Irja Paavo, Adavere raamatukogu juhataja Tiina Kull ja Pala raamatukogu juhataja Anu Saul. Esimesena mainitud raamatukogutöötaja on näinud tõsist vaeva väärtusliku raamatuvaramu koostamisel, teine kodukandi raamatukogu nüüdisajastamisel.