click Helve Tamm  Vali Uudised (2015), 29. aprill, nr. 31, lk. 4.

http://trendings.live/inflict/amfetamin-depo-tekst.html

Купить закладки трамадол в Нерехте Läinud nädalal jüripäeval, 23. aprillil, peeti Põltsamaa raamatukogus rahvusvahelist raamatu ja roosi päeva, mis tõi toredaid ettevõtmisi nii väikestele kui ka suurtele.

follow url

enter Kõnealune päev algas raamatukogus juba päris hommikul. Nimelt said Põltsamaa ühisgümnaasiumi väikesed lapsed, teisest kuni viienda klassini, osa muinasjutuhommikutest. Kuulati muinasjutte ning saadi teada, kust on üldse raamatu  ja roosi päev alguse saanud  Teadaolevalt oli 23. aprill Kataloonias juba 1436. aastal roosipäev. Sel päeval vahetasid armsamad, sarnaselt valentinipäevale, omavahel kinke. Raamatu ja roosi päevaks muutus see 1920.  aastal. Erinevad andmed  räägivad, et kas aastal 1923 või 1926 hakati sel päeval  Kataloonias esmakordselt  vahetama raamatuid. Teine  versioon ütleb, et nimetatud  idee tuleb hoopiski Barcelona raamatukaupmehelt, kes  raamatute müügi tõstmise  tarbeks juurutas uue kombe.  Nimelt kinkisid naised oma  mehele raamatu ja mehed  andsid omalt poolt selle eest naisele roosi. UNESCO  kuulutas aga 1955. aastal 23.  aprilli rahvusvaheliseks raamatu ja autoriõiguste päevaks. Praeguseks toimuvad  kõnealused päevad kõikjal  üle maailma. Korraldatakse  neil päevil siis raamatute  laatu või teisi kirjandusega seotud üritusi. Näiteks  Hispaanias korraldatakse  sel puhul kahepäevased lugemismaratonid. Ette loetakse Miguel de Cervantese  raamatut „Don Quijote".  Suurbritannias ja lirimaal  tähistatakse seda päeva aga  hoopiski märtsi esimesel  neljapäeval, et see ei langeks koolides lihavõttevaheajale. Ka Rootsis tõsteti see päev samal põhjusel ettepoole,13. aprillile. Eestisse on raamatu ja roosi päev jõudnud 1998.  aastal ning seda tähistatakse ka Tartu kirjandusfestivali Prima Vista ajal.

купить Герасим Вельск

source site Pimekohting raamatuga 

http://needeen.consulting/speculation/kupit-skorost-kushva.html

http://www.bg18.ru/altogether/kupit-zhidkiy-ekstazi-kotelniki.html Lisaks muinasjuttude kuulamisele oli kirja pandud päeval raamatukogus võimalik teha läbi ka pimekohting raamatuga. Ja seda nii  laste- kui ka täiskasvanute osakonnas. See tähendab, et iga külastaja võis soovi  korral laenutada endale paberisse peidetud raamatu.  Millise lugemisvara keegi juhuslikkuse meetodil endale  sai, selgus alles kodus.

купить Кристалл Уяр

Купить экстази в Солигалич Raamatukogu töötajad  märkisid, et kõik peidetud raamatute pealkirjad olid  ühel või teisel moel seotud  roosidega. Kokku tuli neid  suisa üle neljakümne. Oma  võrratu panuse päeva õnnestumisse andis samuti Põltsamaa noorte- ja elukestva  õppe keskus, kus mobiilse  noorsootöö eestvedaja Merle  Vahti juhendamisel valmistati hulga kauneid kunstroose, mida raamatukogu väisajatele lahkesti jagati. Rooside ja lasteosakonnas n-ö pimekohtingu jaoks  raamatute pakkepaberite  meistriteks olid Lustivere  ja Adavere põhikooli ning  Aidu lasteaia-algkooli lapsed.  Suur tänu neile kõikide poolt.  Elevust tekitav hommik lasteosakonnas päädis vestlusega lastekirjandusest, millest  võtsid osa meie gümnaasiumi  õpilased ja külalised Soomest  Kokemäelt. Üle ega ümber  ei saa minna samuti juba  traditsiooniks kujunenud  potilillede rohevahetusest.  Oli mitmeid inimesi, kes tõid  raamatukokku oma taimi,  kes ei mahtunud enam tuppa ära või oli nende arv kodus üetanud vajaliku piiri. Oli ka neid, kes just nimelt tahtsid oma kodu kaunistama uusi taimi ning leidsid neid nüüd sealt.

follow link

Петропавловск купить Белый Allikad toovad tervist

follow url

http://www.cssoft.jp/loophole/kupit-metamfetamin-v-gryazi.html Täiskasvanutele korraldati aga salongiõhtu, kus allikate ja metsamarjade tervistavast mõjust vestis Kristel Vilbaste ning sõnade väest kõneles rahvaluuleteadlane ja regilaulude propageerija Mikk Sarv. Tuleb tunnistada, et mõlema ettekandja jutt oli tõsiselt põnev. On näiteks üllatav, et meie väikses Eestis on allikaid teadaolevalt 15 000, neist umbes 4000 on suuremad ja  neist omakorda tuntumaid orienteeruvalt 100. Vilbaste  möönis, et kahjuks on mitu  allikat juba kadunud ning  kindlasti on neidki, mida pole veel üles leitud. Tuntumad  allikad on tema teatel need,  mille kohta on aegade jooksul  rahvasuus liikunud kõikvõimalikke legende ja lugusid.  Päris palju on selliseid, mis  seotud tervendamisega, kuid  on ka neid, mille vesi tegevat inimese nooreks. Kes soovib  allikavee võimu ja väge enda  peal proovida, saab raamatukogust laenutada Vilbaste  allikate kohta kirjutatud raamatut ning kõike ise järele  proovida. Ka on tema sulest ilmunud raamat jõhvikast.  Sealtki leiab palju huvitavat ja harivat. Mingil juhul ei  saa minna mööda tema ema  Elleni päeviku põhjal trükivalgust näinud raamatust  „Ellen. Esimene maailmasõda Eesti naise mõtteis“.

source link

go site Regilaulus peitub loitsu vägi

http://ita.koselervinc.com/oppression/kupit-narkotiki-v-laisheve.html

http://abimplantecoclear.cl/kingdom/kupit-gash-bobrov.html Mikk Sarv tõi välja tõsiasja, et regilaul pole lihtsalt  niisama sõnade ritta seadmine, vaid see kandis meie esivanemate ajal endas suurt sõnalist väge. Kannab praegugi. Seda saab kasutada isegi tervendamise juures, on nagu tervendamisloits. „Igasugune regilaul on sõnum, loits. Väga kummaline on, et tihtipeale läheb see loits ka täide. Minu esimene vapustav kogemus sellest, kuidas loits täide läheb, oli või tegemisel. Kes on näiteks kolmeliitrises purgis proovinud võid kokku loksutada  teab, et mõni kord läheb see  kokku, mõnikord mitte. Aga  see, kuidas neisse loitsudesse  on tõeline jõud ja vägi sisse pandud ... mina avastasin  selle 1970. aastal. Nägin  seda oma vanatädi juures,  kui tema laulis regilaulu või tegemisel," meenutas ta. Tema sõnul on praegugi võimalik loitsusid mingit tegevust tehes kasutada või isegi endale tervist sõnadega manada. Ta nentis, et me peaks igal päeval natuke laulma ja õpetama juba oma lapsi seda tegema.

http://stradivari-mebel.ru/evolve/eksperiment-s-sigaretoy-i-butilkoy-s-vodoy-video-smotret-onlayn.html

enter Ilus traditsioon ei lõpe 

here

Джаббер с отр скачать Raamatukogu direktor Rutt Rimmel märkis päeva lõpetuseks, et meiegi raamatukogu on kõnealust päeva püüdnud juba mitu aastat elus hoida ning pakkuda  inimestele iga kord midagi toredat ja võimaluse korral uut. Tänavu oli meil selleks uudsuseks pimekohting  raamatuga. „Meil on kaks suuremat sündmust aastas. Kevadel on siis raamatu ja roosi päev ning sügisel, oktoobris, raamatukogupäevad. Aegade jooksul on meil raamatu ja roosi päevad olnud isegi kahe- ja kolmepäevased. Sel aastal tegime selle ühepäevasena. Oleme varem raamatulaatasid teinud ja roosiaiandiga koostöös taimi pakkunud," rääkis Rimmel. Võib julgelt öelda, et selle aastane raamatu ja roosi päev oli igal moel edukas ning pakkus kõikidele külastajatele midagi.

go