Karin Evik, Eha Marrandi Raamatukogu(2008), nr. 4, lk. 38-39.

 

"Raamatukogus on hea töötada juba ainuüksi suvise laagri pärast," leidis ligi 60 maaraamatukoguhoidjat, kes Jõgevamaal 30. juunist 2. juulini seminarlaagrit pidasid.

Meeldivalt üllatas mitmeplaaniline lähenemine teemale "Raamatukogud ja integratsioon Eesti ühiskonnas". Integratsioon võrdsustati sidususega ja seostati omakorda Peipsi-äärsele maakonnale sobivalt vee kui ühendava ja liikumapaneva jõuga. Laager avati eestlaste muistses väepaigas Kassinurme linnuses folklorist Airi Rütteri loitsu, ohverdamise ja päikesetantsuga.

Integratsioonist kui muulaste liitmisest meie ühiskonda rääkis Ants Paju, kes peatus küll lähemalt Venemaa eestlaste, valdavalt Kaukaasiasse asunute elualul. Aastasadu Peipsi-äärseid külasid asustanud vene vanausuliste kultuurist saime ülevaate vanausuliste kirikus Rajal, kus muljet avaldas pühakoja haruldasi ürikuid sisaldav raamatukogu.

Meid kolm päeva võõrustanud Saare valla vallavanem Jüri Morozov rõhutas kogukonnasisest sidusust ja raamatukoguhoidja rolli selle loomisel.

Voorel asuva MTÜ Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskusega koos tegutsevad Voore raamatukogu ja seltsimaja. Sealseid elanikke ühendab maastikukujunduse, täpsemalt, korrastatud veekogude projekt - nimelt võib peagi Voore ökopaisjärve kaldal näha noorteküla koos veesuusakeskusega. Hoogustades kolmanda sektori tegevust väärtustakse paika ja inimesi ning nii on võimalik palju ära teha elukeskkonna parandamiseks.

Teine ere näide on Saare vallas tegutsev SA Kalevipoja Koda, mis hõlmab Kalevipoja muuseumi, raamatukogu ja seltsimaja ning Kratiküla teemaparki. Et niisugused seosed raamatukogu töösse jälje jätavad, veendusime Saare raamatukogu statistilisi näitajaid kuuldes: 212 lugejat ja ligi 10 000 laenutust!

Et raamatukogus on sidusalt toimetamine efektiivsem isepäi asjaajamisest, nägime oma silmaga Palal, kus ühendati koolija rahvaraamatukogu.

Ühise tegutsemise tulemuslikkusest Soomes rääkisid Järvenpää raamatukogu juhataja Tuula Pulkkinen ja tema sealne kolleeg, eestlanna Eve Mähönen. Soomes on kõigil raamatukogudeloma veebisait. Ühtne on raamatukogude programm, lugejate register, veebisaidil on teatud asjad ühised, uudiskirjanduseian ühine järjekord, isiklikul kontol meeldetuletus jne.

Laagri rühmatööna vaeti plusse ja miinuseid vallaraamatukogu institutsiooni loomise, kooli- ja rahvaraamatukogu liitmise ning külakeskuse osaks olemise teemadel. Jõuti seisukohale, et raamatukogude liitmisel tuleb arvestada kohapealseid olusid ja liitmise otstarbekust, väiksemas kohas aitab suuremasse üksusesse kuulumine alles püsida.

Nõunik Meeli Veskuse sõnavõtu eesmärk oli julgustada oma arengukava koostama, kellel see veel tegemata.

Kuni 2012. aastani kestab riigi eelarve tasakaalustamine, mis näeb ette eelarve kärpimist kuni 10% tegevuskuludest. Suur kokkuhoid puudutab teavikute soetamiseks eraldatavat raha. Samuti tuleb hakata mõtlema, mis saab 162 raamatukogust, mille teeninduspiirkanda jääb alla 500 inimese.

Lugemiskultuuri tundide läbiviimiseks andis ideid Ädu Neemre, kes pidas oluliseks arvestamist kohalike oludega. Igaüks ise otsustab, kellele ja millistel teemadel tunnid on vajalikud. Kas teha tunde, kellele teha ja kui palju teha? Kui teha, siis milliseid tunde ja millistel teemadel? Lähtuda tuleks emakeele ainekavast. Ädu Neemre tõi näiteid, millised teemad sobiksid eri klassidele lugemiskultuuri tundideks ning nõustus edasiseks koostööks maaraamatukoguhoidjatega. Teema lõpetuseks esitati üleskutse koguda läbiviidud lugemiskultuuritundide kavasid, mida ERÜ veebisaidil näidisena välja panna. Ka Tartumaa Meie Leht kutsus üles neile kirjutama artikleid ja saatma fotomaterjale oma raamatukogus toimunust.

Jõgeva maavanemal Aivar KokaI on kombeks kõiki oma raamatukoguhoidjaid sünnipäeval isiklikult õnnitleda. Maavanema raamatukogusõbralikkusest andis tunnistust ka tema soov meile õhtusöök valmistada, mille järel ta kitarri haaras ja koos kaaslastega ansamblist Laisad Poisid meile laulis. Ega Saare vallavanemgi kehvem tahtnud olla, tema oli küttinud saku, mille laagri lõpuõhtul kõigi rõõmuks vardasse ajas. Lisaks pani ta rahva karaoket laulma.

Kiidusõnad Rutt Rimmelile ja tema abilistele - kõigile laagri hea käekäigu eest hoolitsejatele.