• Raamatukogu reedel, 27. aprillil SULETUD (Sisetööpäev)

     
  • Harrastuskunstnikud Põltsamaal

    Loe edasi...

Eva Klaas  Vooremaa(2005),17. märts, nr. 31, lk. 4.

 

Jõgeva Ühisgümnaasiumi emakeeleõpetajate Tiia Malmi ja Inga Reinumägi eestvõttel toimunud ning 7.-10. klasside õpilastele mõeldud noortekirjanduse konverents oli seekord pühendatud Katrin Reimuse loomingule. Eelmisel aastal tutvusid õpilased Kerttu Rakke ja üle-eelmisel aastal Aidi Valliku loominguga.

Jõgeva Ühisgümnaasiumi emakeeleõpetaja Tiia Malmi sõnul sai konverentside korraldamise idee alguse nende kooli õpilaste soovidest: lapsed tahtsid kohtuda kirjanikega, kuid seda ei olnud nii lihtne organiseerida. Nii tegid õpetajad ettepaneku asja suuremalt võtta ja korraldada konverents, millest noored õhinal kinni võtsid. Nüüd on Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilased ürituse korraldamisel abiks ning ka ülesanded on omavahel kenasti ära jaotatud. Ürituse ideega on kaasa tulnud ka maakonna viie kooli emakeeleõpetajad, kes lapsi raamatuid lugema ja esseid kirjutama on ergutanud.

Kahe vägivaldset käitumist kajastava noorsooromaani "Eilset pole olemas" ja "Haldjatants" autor Katrin Reimus ütles poolnaljatamisi, et kirjutama hakkas ta juba viieaastaselt. Oma esimese raamatu tegi Katrin Reimus oma emale ning see kandis pealkirja "Sele raamatu teki Kati Tiule". Juttu oli selles loomadest ning koosnes see peamiselt piltidest ja pildiallkirjadest. "Tänu emale on see raamatu ainueksemplar säilinud tänaseni," ütles kirjanik.

Kirjutama ajendas õudne statistika

Reimuse sõnul ajendas teda kirjutama hirmuäratav statistika, mille järgi järjest rohkem noori inimesi käe oma elu külge paneb. Raamat “Eilset pole olemas” lõpeb õnnetu juhtumiga, kus koolipoiss, kes ei suuda taluda kaasõpilaste kiusamist, püüab ennast tappa.

"Kui esimene raamat tuli väga masendav, siis teine on positiivsem. Püüdsin tuua sisse natuke rohkem rõõmsaid toone,” rääkis kirjanik.

Katrin Reimus ütles, et kuulas väga tähelepanelikult konverentsil ette loetud katkendeid esseedest. Ta tunnistas, et kuigi mõned neist olid üsna masendavad, on tal ometi hea meel, et noored on hakanud vägivalla teemale tõsisemalt mõtlema ja tema on selleks impulsi andnud.

Kirjaniku sõnul saavad tema raamatud alguse fragmentidest, üksikutest kirja pandud mõtetest. Kuigi teatud prototüübid on raamatutel olemas, ei kirjuta ta kunagi täpselt elust maha. "Üks- ühele prototüüpe pole neis raamatutes olemas, kuid ometi on nii mõnigi kas ennast või kaaslasi nendes raamatutes ära tundnud," ütles Reimus ja lisas, et kui ta on käsnana materjali kogunud, tuleb see lihtsalt endast välja kirjutada. Ja kirjutab ta täiesti suvalistes kohtades: kohvikus, igavas loengus, kodus köögis pliidi ees. Ja kuigi on tehnikasajand, armastab Katrin Reimus kirjutada paberile, sest nii saab tööd teha igal pool. Vähetähtis ei ole ka see, et hiljem teksti arvutisse lüües hoiab aega kokku, ei teki uitmõtteid ja kordusi.

Autor on viie lapse ema

Reimus ei kirjuta raamatut algusest peale valmis, vaid kirjutab tekstile lõike vahele, seab neid vajadusel ümber.

Oma esseedes mõtisklesid noored palju selle üle, kas kuskil on veel selliseid poisse, nagu on Sven "Haldjatantsus". Sven ei kasuta oma jõudu kunagi. Kui märkab aga ülekohut, läheb alati appi. Tema jaoks pole häbiasi suhelda tüdrukutega ega ka tõrjututega. Ta on tark ja tähelepanelik, temaga on huvitav rääkida, lisaks suhtleb ta meeleldi väikestega.

Tüdrukud kirjutavad esseedes, et selliseid poisse jääb järjest vähemaks. Noormehed on tegelikult hoopis teistsugused — vägivaldsed ja kitsa silmaringiga. Ja jõuavad lõpuks välja selleni, et on ka häid ja toredaid poisse, kuid kõikjal ümbritseva vägivalla tõttu ei tulnud nemad kohe meeldegi. Katrin Reimuse sõnul on ta Sveni ehk tõesti natuke ideaalseks kirjutanud, kuid on hea, et noortele selline tegelaskuju meeldib.

Katrin Reimus on Kunda Gümnaasiumis inglise ja soome keele õpetaja ning kasvatusraskustega laste klassi juhataja. Tal on täisealised tütred ning kolm teismelist poega (kolmikud), nii on ta noorte probleemidega hästi kursis. Emakeeleõpetajate sõnul on Reimuse looming noorte hulgas popp, raamatukogutöötaja Jaana Koppel kinnitas, et Jõgeva Linnaraamatukogus on tema raamatud pidevalt välja laenutatud.

Nüüd juba traditsiooniks saanud konverentsi eesmärgiks on kujundada ja süvendada noortes humaanseid väärtushinnanguid ning ärgitada õpilasi lugema.

Seekord saabus esseekonkursile 57 tööd Jõgevamaa kuuest koolist, mida on tunduvalt rohkem kui eelmistel aastatel. Oma töid saatsid konverentsile Voore, Vaimastvere ja Pala põhikool, Puurmani Keskkool ning mõlemad Jõgeva gümnaasiumid. Lapsed mõtisklesid oma töödes vägivalla ja selle ilmingute üle ning arutlesid, kas elu ilma vägivallata on üldse võimalik. Kirjutada sai nii Reimuse raamatute põhjal kui ka vägivalla teemal üldisemalt. Konkursile saabunud tööde hulgas oli nii üldisemaid ja filosoofilisi kui ka väga isiklikke, kohati isegi traagilisi.

Kui saalis loeti ette katkendeid saabunud esseedest, valitses üldine pinev vaikus. Äärmise tähelepanuga kuulati ka konstaabel Helmer Halliku ettekannet. Esseede põhjal saab öelda, et vägivald puudutab igaühte erinevalt, kuid kõik tunnetavad seda enda ümber.

Parimateks kirjutajateks tunnistati tänavu Rait Tõnnori Vaimastvere Põhikoolist, Kadi-Mari Ainsalu Pala Põhikoolist, Kerli Säärits Voore Põhikoolist, Holar Sepp Jõgeva Gümnaasiumist, Ele Saksing ja Margus Norm, Kristi Sobak Jõgeva Ühisgümnaasiumist ja Kairi Kruusaauk Voore Põhikoolist. Anti välja ka veel eriauhindu.

Noortele esinesid Jõgeva kultuurikeskuse tantsustuudio tüdrukud, nõu andis Ener Velström Avatud Meele Instituudist. Jaana Koppel Jõgeva Linnaraamatukogust rääkis H. C. Andersenile pühendatud aastast. Korraldajate sõnul tuleb kirjanduskonverents kindlasti ka järgmisel aastal ja see on siis juba neljas.

Üritust toetasid Jõgeva linna- ja vallavalitsus, Jõgevamaa Omavalitsuste Liit ja Kultuurkapitali Jõgevamaa Ekspertgrupp.