Helve Tamm  Vali Uudised (2013), 8. november, nr. 85, lk. 2.

Novembrikuu algusest on Põltsamaal raamatukogus väljapanek Liia Auna erakogus olevatest erinevate riikide pearättidest. Fuajees on samal ajal väike aga põnev näitus Põltsamaa käsitööseltsi esinaise Anne Üti meisterdatud õnnitlus-ja rahakaartidest.

Suveniirrättide näitus „Kui lähen maailma rändama..." on tõesti huvitav ja samas ka hariv. Huvitav on väljapanek seetõttu, et idee hakata koguma mitmesugustest riikidest jutustavaid rätikuid, pole just igapäevane.

Kogu omanik Liia Aun jutustas, et suveniirrätikute kogumise mõte sündis siis, kui ta andis koolis inglise keele tunde.

„See oli kuskil paar- või kolmkümmend aastat tagasi, kui mul jäi kogemata kuskilt näppu Londoni rätik. Ja siis tuligi mõte teha selle rätikuga tund natukenegi põnevamaks. Ja eks nii asi edasi läkski. Kogu aeg vaatan nüüd ringi ja kui kuskil vahvat, mõnest riigist jutustavat, rätikut näen, muretsen selle oma kogusse. Kuna inimesed teavad mu suveniirrätikute kogumishuvist, tuuakse neid enda reisilt ka mulle. Seda peab ütlema, et ega ma ise nii palju küll reisinud ole, kui mul kogus rätikuid on," rääkis Aun.

Oma kogus on tal praegu ligi sada suveniirrätikut ning raamatukogus üles pandud näitus haarab sellest vaid väga väikest osa.

Auna sõnutsi on rätikud mitte ainult muidu huvitavad, vaid ka tõeliselt informatiivsed. Seega võib neid nüüdki õppematerjalina kasutada. Lisaks hakkas vaadates tema näitust peas idanema üks mõtteke — miks mitte kujundada ka Põltsamaale oma suveniirrätik? Portselantassid meil juba on, ka linna logo on olemas ja oma kandi triiburiie. Miks mitte pakkuda selle kõige juurde veel ka Põltsamaast jutustavat pearätti? Lisaks dekoratiivsusele on rätik ka väga praktiline asi ning kindlasti leidub peale Auna veel inimesi, kes taolisi suveniire koguvad. Igal juhul vääriks see idee kasvatamist.

Mõtteid liigutavaks väljapanekuks on samuti Põltsamaa käsitööseltsi esinaise Anne Üti näitus kaartidest. Silmailuks on vitriinidesse pandud scrapbooking-tehnikas, kombineerituna teiste tehnikatega nagu näiteks origami, niidigraafika, templi- ja salvrätitehnika, meisterdised. Peab lisama, et scrapbooking-tehnika on tehnika, mis tänasel päeval kogub aina rohkem ja rohkem populaarsust. Tähendab see omalaadset n-ö fotoalbumit või mälestusteraamatut. Nii nagu eelmainitud albumitesse, nii kleebitakse neile kaartidelegi mitmesuguseid mälestusesemeid, olgu need siis kleepsud, paelad või muud. Seega on kõnealused kaardid nagu raamatud, mis vestavad mälestustest.

Peab tunnistama, et Anne Ütt oskab alati mõne huvitava tehnika või meistriteosega inimesi üllatada. Nii seegi kord. Peale selle oskab ta oma töödega ka teisi inspireerida, sest alati tema väljapanekuid vaadates tekib suur tahtmine kohe koju tormata ning isegi paber, käärid ja muud materjalid kätte võtta ning samuti midagi valmis meisterdada. Temasuguseid ideedega taganttõukajaid on igasse külasse ja linna väga vaja, seepärast suur tänu talle heade mõtete ja ilusate näituste eest. Suur tänu ka Liia Aunale oma väljapaneku eest, sest temagi näitus pani koheselt mõtted liikuma. Ja tänud ka raamatukogule, kus neid põnevaid asju on võimalik näha.

Mõlemad näitused jäävad vaatamiseks üles kuu lõpuni.