• Raamatukogu reedel, 27. aprillil SULETUD (Sisetööpäev)

     
  • Harrastuskunstnikud Põltsamaal

    Loe edasi...

Piret Põldre Vali Uudise(2005), 21. oktoober, nr. 82, lk. 5.

 

Juba teist aastat korraldab Eesti Kirjanike Liit ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing vabariikliku kirjandustuuri "Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes". Põltsamaal kohtuvad lugejatega 27. oktoobril kolm aktiivset eesti kirjanikku - Teet Kallas, Triin Soomets ja Kalev Kesküla, kes räägivad eesti kaasaegsest kirjandusest ja oma loomingust.

Teet Kallas (lõpetamata 21. keskkool) on eesti kirjandusmaastiku üks silmapaistvam ja pikaaegsem tegija: kirjanik, ajakirjanik, filmistsenarist, tõlkija, parodeerija, toimetaja, ühiskonnategelane, poliitik, vabadusvõitleja ning loovnatuur, kirglik suhtuja, vabakutseline arvaja, kena inimene, mõnus mees jne. Tema teosed "Hei, teie seal!", "Corrida", "Niguliste" jpt ei vaja tutvustamist. Tema loomingu temaatika jälgib inimeste õnnejanu, käitumise stereotüüpe, umbelu, stressi, võõrandumist, eksistentsiprobleeme, mängu absurdi ja groteski piirimail jpm.

Seitse aastat on Teet Kallas kirjutanud stsenaariumi armastatud teleseriaalile "Õnne 13", juhtides Morna linna elanike töid ja tegemisi. Ühiskonnakriitilist mõttelaadi ja enda isikut sai terava ajakirjandusliku väljaütlemisstiiliga stsenarist väljendada kõige enam seriaalis Evald Hermaküla kehastatud tegelaskuju kaudu kuni viimase traagilise surmani. 1972. aastast Kirjanike Liidu liige.

Triin Soomets on lõpetanud Tartu Ülikoolis eesti filoloogia. Töötanud korrektorina, keele- ja uudistetoimetajana Postimehe juures. Soomets on avaldanud äratuntavalt kumedat ja nägemuslikku luulet juba üle viieteistkümne aasta. Meeleline ja tundeerk poetess on avaldanud luulekogud: "Sinine linn" (1991), "Pidurdusjälg" (1999) ja "Soon" (2000). Viimati nimetatud on efektne kokkuvõte kümne aasta jooksul kirjutatust. Märkimist väärib kindlasti ka osalus "Kaardipakis" (2001) - Soometsa kaart oli ärtu emand. Triin Soomets on XXII Liivi luuleauhinna laureaat luuletusega "Sulle ma kingiksin südame ... " . Tema teostes on keskseteks motiivideks naudingu ja valu, armastuse ja hävinguiha lahutamatus.

1999. aastast Kirj anike Liidu liige.

Ei selgita, ei solvu,

sest teed kaarduvad sillaks,

kus und ja õietolmu

peopesadelt ma pu-

hun,

ei ütle millestki ära,

ei hoia millestki kin-

ni,

ennast püüan ja pillan

paljakäsi ja pärani silmi igal hom-

mikul igal juhul.

(Triin Soomets)


Kalev Kesküla

Lõpetanud TRÜ eesti filoloogia. Luuletaja, esseist, kirjanduskriitik ja Eesti Ekspressi ajakirjanik. Kalev Keskküla on mõõdutundlik ja viimistletud poeet. Tema luulekogud "Läbi linnaöö" (1986), "Eneseirooniline armastaja" (1991) ja "Vabariigi laulud" (1998) ja sisaldavad vabavärsilist lüürilist mõtteluulet, mis igapäevaelu situatsioonidest ja reaalidest äratõuget saades vaeb inimese eluvõimalusi sotsiaalses kriisimiljöös, leiab inimest toetavaid eetilisi ja esteetilisi väärtusi. Raamatus "Külma kodumaa" (2002) kirjutab Kalev Kesküla eesti elust iseseisvuse päevil, keskendudes mõtteviisi muutumisele - mida tähendavad meie jaoks hea elu, rahvus, ajalugu, välismaa, viletsus ja surm. Raamatu tegelasteks on poliitikud, rahamehed, seksisümbolid, luuletajad ja EE ajakirjanikud. Üle viimase 10 aasta on Kalev Keskküla olnud ka veinikirjanik, kes on toonud raamatus "Veinijuht" (2004) lugejateni lausa entsüklopeedilist teavet veinikultuurist. Alates 1990 Kirjanike Liidus.

Kirjandustuur loob kontakte lugejatega ja raamatukoguhoidjatega. Nagu eelmisel aastal toimunud I kirjandustuur (Jan Kaus, Eeva Park, Leelo Tungal ja Urmas Vadi) näitas, suudavad kirjanikud luua ise kontakti publikuga ning aidata inimestel enda ja oma kaasaegsete kirjutatut mõista. Kirjandus seisab ja peabki seisma inimesele väga lähedal. Sest kirjandus on kõige rahvuslikum kunstiliik, seotud keelega, mis on rahvuse ja kultuuri alus. Kirjandustuuril on lugejatel võimalus kirjanikega kohtudes küsida kolmeit eesti kirjanikult, mida tasub eesti kirjanduses tähele panna ja mida lugeda. Kas Õnne stsenaariumi kirjutamine on Teet Kallasele äraelamis võimalus või hoopis panus rahvuskultuuri? Kuidas meeleline luuletajanatuur Triin Soomets teeb ajalehetööd? Mida veinikirjanik Kalev Kesküla arvab veinipealinn Põltsamaast? jm. Eelmisel aasta kirjandustuur näitas, et küsimuste-vastuste vooru d võivad üsna pikaks venida. Kirjanike Liidu ülesanne ongi kirjanikud rahva hulka tuua. Rahvas on alati hinnanud kirjanikke, kes nende mõtted sõnastaks. "Raamatut lugedes saad lugeda justkui teist inimest, raamat ei jookse eest ära. Kirjanduse kese on väga lihtne, see on läheduse vajadus," sõnas eelmisel aastal kirjanik Jan Kaus.