• Raamatukogu reedel, 27. aprillil SULETUD (Sisetööpäev)

     
  • Harrastuskunstnikud Põltsamaal

    Loe edasi...

Helve Tamm  Vali Uudised (2012), 12. oktoober, nr. 78, lk. 5.

Lasteraamatukoguhoidja päeval, 26. septembril, hõikas Raamatukoguhoidjate ühingu lasteteeninduse toimkond välja aasta lasteraamatukoguhoidjate nominendid (neid on neli), kellest üks on Põltsamaal lasteraamatukogus töötav Viivi TeIl. Põltsamaa linna ja meie maakonna raamatukogu jaoks on siit valitud nominent hindamatu väärtusega, seda enam, kui kõrvuti tuleb tal seista palju suuremate ja toekamate raamatukogudega.

Kunagi, 45 aastat tagasi, sündis Raplas üks väike tüdruk, kes suuremaks sirgudes armastas väga lugeda. Kuigi vanemad tema armastust raamatute vastu mingilgi moel ei takistanud, puges piiga mõnikord isegi öösiti taskulambiga teki alla, et häguses valguses enne unne suikumist veel mõnda raamatulehekülge neelata. Lihtsalt põnevusest ja seiklusjanust. Järvakandi keskkoolis käies meeldis talle aga juba enda lugusid kirjanditena paberile panna. Ei, ise kirjanikuks "saada pole ta unistanud ega vargsi luuletusi sahtlisse kirjutanud, sest leiab, et kirjatöid on loodud tegema palju andekamad inimesed. Tema on tahtnud olla see inimene, kellel on õnn lugeda teiste loodut ning jagada saadut edasi.

Nii oligi temajaoks täiesti loomulik, et pärast kohustuslikku kooliteed astus ta Viljandi kultuurikooli raamatukogundust õppima, sest just selles ametis, ja ei milleski muus, nägi ta ennast terve elu. Esimene töökoht oli tal Pajusi raamatukogus juhatajana, edasi viis tee teda Nõmavere raamatukogu juhtima ning sealt edasi lennutasid elutuuled teda Põltsamaale Jõgeva maakonna keskraamatukogusse lasteosakonda vanemraamatukoguhoidjaks- laenutajaks. Kuigi töökohad olid erinevad, ühendas neid kõiki üks kindel joon - armastus laste ja noorte vastu. Ikka ja alati on tema ümber tiirelnud erinevas vanuses lapsi, kes ootavad tema häid sõnu, abivalmis käsi ja sooja naeratust. Temalt on julge kõike küsida ja temaga on meeldiv lihtsalt rääkida.

Just selline lihtne elulugu ongi lasteosakonnas töötaval laenutajal Viivi Tellil. Ei mingeid keerulisi elusõlmi ega Ameerika mägesid. Ometi on just taolises lihtsuses mingi tabamatu võlu, mis teeb ka inimese olemuse ja hinge ilusaks. Kui keegi täiskasvanutest seda ei usu, siis kuulake lapsi. Lapsed oskavad ära tunda ehedat, loomulikku ja tõeliselt head. Ja lapsed armastavad Viivi Telli.

Lapsed on siiramad kui täiskasvanud

"Mäletan, et juba keskkoolis kirjutasin oma kirjandis, et tulevikus tahan töötada raamatukogus ja kui ma Viljandi kultuurikooli sisse ei saa, siis lähen raamatukokku koristajaks," jutustas Viivi Tell muigamisi oma kindlast südamesoovist.

Võibolla aitas sedavõrd konkreetset valikut lisaks kirjanduse armastusele teha ka medistiinitöötajast ema kõrval elamine. Pidi ema ju ööpäeva ringi olema abivajajatele kättesaadav, kuid oma lastele kippus aega sellevõrra napiks jääma. Nii lubas ta endale, et oma laste jaoks tahab ta alati olemas olla ja selleks on raamatukogutöötaja amet kõige parem. Tööpäev on kindla pikkusega ja elu kulgemine kindlam.

''Varem töötasin ma siin Põltsamaal raamatukogus täiskasvanute poole peal. Aga igatsesin väga lasteosakonda. Ma ei uskunud, et kunagi siia saan, sest kõik ametikohad olid täis," meenutab ta. Ometi kujunesid asjaolud aegamisi nii, et lasteosakonnas koht vabanes ja sellega avanes ka võimalus jõuda oma unistusteametisse.

Tell tunnistab, et lastega meeldib talle väga suhelda ja tegeleda. Palju rohkem kui täiskasvanutega. Sest suured inimesed on alati nii targad ja kõiketeadjad, kuid lapsed rohkem avatud meeltega ja veel üdini siirad.

"Lapsed on ka südamlikumad kui täiskasvanud. Täiskasvanud on rohkem kammitsetud ja nad tulevad alati mingi konkreetse sooviga. Ja nad tunduvad alati nii targad. Lapsed on ka targad, kuid nende käest on kergem küsida, mida nad tahavad. Ma saan lastega kuidagi paremini jutule," mõtiskles Tell,

Lapsemeelsus aitab lastega suhelda

Arvatakse, et see täiskasvanu, kellele meeldib lastega palju suhelda, on ka ise mingis mõttes südames laps. Viivi Tell ei eita, et temagi sees istub üks väike piiga, kes suuril silmil vaatab ümbritsevat maailma. Tegelikult on see hea, isegi väga hea, kuna sel moel ongi tal olnud võimalik olla hea ema oma kahele tütrele ja pojale ning suur sõber hulgale raamatukogu külastavatele lastele. Ainult nii, olles ka ise lapsemeelne, võib mõista üht väikest inimlast, saada aru tema soovidest ja aidata seal, kus ta abi vajab. Oma töö edukamaks tegemiseks hoiab Viivi Tell ennast pidevalt kursis ka noori huvitavate teemade ja telesaadetega. Muidu ei saa ju raamatute otsimisel vajalikku nõu anda.

Viivi Telliga juteldes hakkab vägisi silma tema huvitav suhte- ja vaatenurk lastele. See on igas plaanis positiivne, mõistev ja lugupidav. Ja sellest on midagi teistelgi õppida. Ka raamatutesse suhtub ta respektiga ning peab neid inimeste jaoks ülimalt olulisteks.

"Ega siis ükski inimene saa mitut elu elada. Aga raamatuid lugedes on võimalik palju elusid läbi käia. Kohe kindlasti avardab lugemine seetõttu iga inimese maailma ja täiendab ka sõnavara. Ja näiteks, kui loen kellegi elulugu, siis olen vahel mõelnud, et appikene küll, milliste tühiste asjade pärast mina muretsen! On palju hullemaid asju, mida keegi peab läbi elama. See näitab enda asju teises valguses ja isegi lohutab natuke."

Kõige enam meeldib talle endale lugeda noorsookirjandust ja maaelu kajastavaid lugusid. Ikka neid jutte, mis räägivad reaalsest ajast ja püsivad kahe jalaga maa peal. Seda, et raamatud koliks kunagi päriselt interneti sügavustesse ja paberile trükkimine hääbub olematusse, Tell ei usu. Tema usub, et olgu aeg ja tehnika areng milline tahes, inimene vajab trükitud raamatut, mida võib ennast diivanil mõnusalt kerra tõmmates lugeda.

Raamatukogutöötaja pole tavaline töötaja

Oma igapäevast raamatukogutööd peab tagasihoidlik Viivi Tell täiesti tavaliseks tööks. Ja ennast selle juures veelgi tavalisemaks. Selles tuleb aga talle tõsiselt vastu vaielda. Raamatukogutöö ei ole tavaline töö, vaid palju enamat, kui esmapilgul paistab. See olulisus on füüsiliselt tabamatu, kuid kõik saavad asjast aru. Raamatukogu on iga koha vaimu kodu. Seal, kus pole raamatukogu, seal on nagu midagi väga olulist kaduma läinud. Seetõttu ei tohikski väikestest maakohtadest raamatukogusid ära kaotada.

Ka tema ise pole ei külastajate ega kolleegide silmis tavaline. Lasteosakonna juhataja Nelli Orgmaa leiab kõikide kaastöötajate nimel tema kohta vaid häid sõnu ja tunnistab, et ilma Viivita ei kujuta keegi enam lasteraamatukogu ettegi.

Jõgeva maakonna keskraamatukogu direktor Rutt Rimmel kirjutas tema nominendiks esitamise iseloomustuses: "Maakonna maaraamatukogudes lastetööga aktiivselt tegelejaid on palju, lisaks linnaraamatukogude lasteosakondade töötajad. Nende taustal on Viivi Tell täiesti eriline, on olnud seda ka eelmistel aastatel. Iga aastaga on Viivi muutunud oma töös professionaalsemaks, keskraamatukogu kõrgel tasemel töötajaks. Tema puhul ei ole tegemist lihtsalt lahke ja toreda raamatukogutädiga, vaid intelligentse, ent samas lapsesõbraliku teenindajaga. Lihtsas keeles öeldes - lapsed jumaldavad ja kolleegid hindavad teda."

Aasta lasteraamatukoguhoidja valitakse 28. veebruaril.