Rainer Kerge  SL Õhtuleht(2006) 4. märts, lk. 28-29.

 

Kui Kirovetši sisemaailma tutvustavat raamatut nõutakse keskmiselt kord aastas, siis venekeelsed Burdad on kogu aeg töös ja Erik Tohvri ning Elme Väljaste teosed alatasa väljas. Nii elab raamatukogu maal.

Kaks poissi – nii viies klass ehk – uurivad, pead koos, kodutehnikat pakkuvat kataloogi.

«Aga kui selline elektroonika üles ütleb, ei oska keegi parandada.»

«Seal on sada juhet!»

«Rohkem – tuhat!»

Siis kuulutab kell, ei, pigem helisignatuur teise tunni algust ja koolimajas asuva Vaimastvere raamatukogu lugemissaal müriseb tühjaks.

«Tüdrukud loevad esimese vahetunni ajal kõigepealt kõikide lehtede horoskoobid läbi,» ütleb kümme aastat siinset raamatukogu juhatanud Maris Paas.

Marise hooldada on 12 000 teost, klientideks 150 Vaimastvere põhikooli õpilast ja teist samapalju täiskasvanud külaelanikke.

«Eelmisel nädalal võttis üks 84aastane lugeja Savisaare eepose ja Laari «Linnulennul Eesti ajaloost» ning «Eesti Teises maailmasõjas» ja läks koju läbi töötama,» kirjeldab Maris staažikaid ja süveneda jaksavaid lugejaid. Vanahärra soovib teada, kumb mees ajalugu täpsemini üles märgib. Tal on seda hea kontrollida, sest on kaua elanud ja teab, kuidas asjad olid.

Ehkki laenutuskirjade järgi loevad mehed ilukirjandust vähem, teab Maris täpselt, et paljudes peredes on tööjaotus järgmine: naine tassib saagi raamatukogust koju ja seal siis mees loeb. Teinekord laenatakse teos enne Marise kätte tagasitoomist veel naabrilegi välja.

«Raamatud käivad külakorda,» ütleb Maris, kes on ex officio üks küla informeeritumaid inimesi.

Millest raamatukogus räägitakse?

«Tervisest,» ei mõtle Maris pikalt. «Inimeste haigusi tean. Kellel on lapsed kus-kaugel, kuidas neil seal läheb…»

Kaugel elavate lastega suhtlemiseks seisab kohe ukse kõrval arvuti, mille taga on vähemalt suvekuudel pikk järjekord.

Tõsi, see koosneb siis küll enamast rahvast, kel endal veel lapsi pole.

Koolipäeval Maris õppureid enamasti masina taha ei luba – üleval ju terve arvutiklass olemas.

«Aga vahel luban kah – kui on aru saada, et rate’is tähtis kiri ootab,» tunnistab Maris üles hea südame olemasolu.

Vaimastvere raamatukogu laenutuskäive on keskmiselt 30–40 teost päevas. Üleeile, s.t. neljapäev, kujunes aga rekordiliseks – kodudesse viidi koguni 60 raamatut.

Mida inimesed loevad?

Populaarseimad autorid on Erik Tohvri ja Elme Väljaste.

Kes ei tea, siis Erik Tohvri kirjutab külajutte ja Elme Väljaste on raamatukogu juhataja Marise hinnangul «Eesti Sandra Brown või Nora Roberts».

(Kontrollkõne Maarja ja Elistvere raamatukogudesse kinnitab: Tohvri on autor number üks.)

Populaarne lugemisvara on Erseni n.-ö. sinised raamatud.

Ja aiandusraamatud lähevad hästi. Ja nõuandeteosed ? la «Sada nippi stressi vastu».

Ning elulood meelitavad lugema – kui õhtul on telekas näiteks Kaie Kõrbi raamatut tutvustatud, siis hommikul tullakse seda kohe nõudma.

Viimasel ajal loetakse palju ka loodusraamatuid. Selles trendis on oma osa mullu Räpinas keskkonnakaitse eriala lõpetanud Marise maitsel. «Ma olen siia sisse võtnud selliseid keskkonnaalaseid raamatuid,» tunnistab ta, kuidas raamatukogu sedasi tasakesi tinistades hoidja nägu läheb.

Raamatute «sisse võtmine» käibki peaasjalikult Marise parema äranägemise ja raamatukogule antavate vahendite järgi.

Viimane saadetis, mis pole veel uudiskirjanduse riiulile jõudnudki, sisaldab näiteks teoseid: «Helsingist Helsingisse», «Eesti looduse õppe- ja matkarajad», «Loomade varjatud võimed. Looduse saladusi avastamas», «XX sajandi kroonika» 3. osa, «70 kõigi aegade suurimat vandenõu», «Hruštšov ja tema aeg», «A&O», «Kutsika koolitamine».

Sandor Tari «Meie tänavat» näidates selgitab Maris, et sari «Moodne aeg» on hea võimalus tutvustamaks mandri-Euroopas kirjutatut. Inglise ja ameerika ilukirjandust tuleb niigi uksest ja aknast.

Koolilastele kohustuslik kirjandus dikteeris uute raamatute kasti «Fausti», «Väikese nõia» ja Ibseni «Näidendid».

Eesti autoritest jõuavad pärast vastsete teoste arvele võtmist vaimastverelaste ette: Nasta Pino, Olivia Saar, Kerttu Soans, Piret Raud, Jüri Ehlvest, Aleksei Turovski, Elo Viiding, Juhani Püttsepp, Aino Pervik, Jaan Kaplinski, Elme Väljaste.

«Aga ei ole ju halb valik?,» nõuab Maris.