Helve Tamm  Vali Uudised (2012), 30. märts, nr. 25, lk. 6.

Paljud põltsamaalased, kellel kevade edenedes juba näpud sügelevad mullas toimetamise järele, tulid neljapäeval Põltsamaal raamatukokku, et kuulata Jõgeva Sordiaretuse Instituudi köögiviljade osakonna juhataja Ingrid Benderi nõuandeid seemnesortide valikul.

Ingrid Bender rääkis, et mida mitmekesisem on aias taimestik, seda vähem levib seal haigusi ja kahjureid. Nimelt on looduses igale n-ö kiilule oma kiil ehk ühe taime kahjurid hävitavad teise taime omi ja nii edasi. Seega aitavad kõik taimed üksteist ning hoiavad oma olemasoluga ära ka teiste haigusi. Samas ei tohi unustada, et toimib ka vastupidine pool. Näiteks see, kui porgandipeenra läheduses on kuuski, võib porgandisaak mõnel aastal jääda hoopis saamata. Nimelt pesitsevad porgandikärbsed halval ajal kuuseokstes ning soojade tulekul tõttavad sealt porganditele maiustama.

"Mida mitmekesisem on aed, seda vähem on karta, et seal leiaks aset ulatuslik kahjurite levik. Näiteks sellised kultuurid nagu pune, seller, lavendel, salvei, münt, peiulill, küüslauk, leesputk ja mitmed teised taimed võiksid ju aias olla. Vähemalt osa nendest. Need on sellised kultuurid, kes peletavad oma eeterlike õlidega kahjureid. Kindlasti on paljudele teada seetõttu ka küüslaugu olulisus. Seda pannakse kas maasikate vahele või mujalegi. Väga hea on ka sibul ja porgand kõrvuti. Nad vastastikku aitavad teineteist. Sibul peletab porgandikärbest ja porgand omakorda sibulakärbest," andis Bender teada.

Taimekasvataja möönis, et oma praktikas peab ta vastupidavamateks aiakultuuride sortideks just neid, mis on aretatud Eestis, siinsamas Jõgeva Sordiaretuse Instituudis. Peamine põhjus selleks on tõsiasi, et meie kliimas aretatud sordid on meie ilmastikule ja ka haigustele vastupidavamad. Lisaks on tomatite, herneste ja aedubade hulgas neid sorte, mis hakkavad saaki kandma päris varakult. Näiteks herneid võib maha panna kohe mitu sorti korraga. Vastavalt erinevatele valmimisaegadele saab neid siis nagu konveierilt terve suvi korjata. Ka tomatisortide seas on päris varaseid ning isegi selline sort, Terma, mida võib maha istutada lausa avamaale.

"Terma on lehemädanemise kindel. Valmib varakult. Kindlasti tuleb ta istutada maha juuni keskel enne õite avanemist. Vastasel juhul kulutab taim oma jõu õitsemise ja viljade loomise peale, kuid juurestik jääb nõrgaks," õpetas ta. Kel pole aga aiamaad, võib endale aknalauale potti istutada Varto. Viljad on tal küll väiksemad, kuid saak ikkagi hea. Ja ilus on ka, kui aknalaual punetavad tomatikobarad.

Jõgeva Sordiaretuse Instituudis on loodud ka kaks laisa inimese tomatisorti, Maike ja Valve. Mõlemal tuleb ära noppida vaid alumised 2-4 võrset, latva mitte puutuda ning lasta siis taimel rahulikult kasvada.Ta jätab ise oma kasvu vajalikul kõrgusel seisma ega aja ennast põõsaks. Mõlemad sordid annavad suurt saaki.

Bender märkis, et seemneid ja taimi ostes tuleks alati uurida, kus on taime kodumaa, sest selle järgi saab aru, kui külmakartlik või probleemidele vastuvõtlik ta on. Näiteks soojamaataimed ei pruugi meie kliimas sugugi ennast hästi tunda, mistõttu saab nendega ka rohkem vaeva näha. Ja ootamatud öised jahedused võivad neile korralikult liiga teha, kuid meie maal aretatud sortidel on vastupidavus suurem.

Samas soovitas ta aiahuvilistel vaeva mitte peljata ning kas või prooviks istutada maha mõned meie jaoks eksootilised kultuurid. Näiteks lillkapsast, mustjuurt, sparglit, arbuusi, artisokki, rooskapsast või muud.

"Katsetada on alati huvitav ning lisaks rikastavad teised kultuurid meie tavapärast toidulauda," kehutas Bender inimesi avastama uusi avarusi taimekasvatuses.

Korraks sai peatutud ka taimekahjurite tõrje juures, kuid siin tuli tal tunnistada, et päris universaalset või nn lollikindlat ning samas puhtalt looduslikku tõrjevahendit kärbestele, kartulimardikate, lehetäide, kirpude ja teiste putukate vastu tegelikult polegi. Kõige paremaks kahjurite mürgiks peab ta ise troopilise neemipuu seemnete tuumast saadud taimset ekstrakti NeemAzali, mida leiab ka poest müügil. Seda mürki kasutavad ka mahepõllupidajad. Mis puutub aga tigudesse, siis need tegelased on paratamatused nagu surm või maksuamet. Mingiks hetkeks võib neid ju eemale hoida, kuid seda vaid ajutiselt. Sestap pidi taimekasvataja tunnistama, et temagi pere nopib teod lihtsalt igal hommikul taimedelt ära. Nii on mingigi võimalus midagi päästa.

Kokkuvõttes jõuabki alguspunkti tagasi - mida mitmekesisem on aed, seda kaitstumad on seal kõik taimed. Kusjuures ei puuduta see mitte ainult köögiviljaaeda, vaid ka iluaedasid.