• Raamatukogu reedel, 27. aprillil SULETUD (Sisetööpäev)

     
  • Harrastuskunstnikud Põltsamaal

    Loe edasi...

Helve Tamm  Vali Uudised(2012), 11. veebruar, nr. 11, lk. 5.

Põltsamaal raamatukogus on välja pandud Toomas Soosaare jahitrofeede näitus, mis peaks suurt põnevust pakkuma nii kooliõpilastele kui ka täiskasvanutele.

Raamatukogu saali külastajaid on alates teisipäevast uudistamas seintele ja laudadele sätitud metslooma- ja linnutopised, nahad, pealuud ja sarved. Just nimelt on külastajad nüüd need, keda valvsad looma- ja linnusilmad vargsi piidlevad, teraselt tähelepanu all hoiavad, olles iga hetk valmis kas lendu tõusma või puu otsa põgenema. Isegi kergelt, kuid samas erutavalt kõhe

hakkab, kui nende olendite sekka astuda. Loogiliselt pole neis enam soojalt tuksuvat elu, kuid ometi on jälg elatud elust väga tugev. Ja kuigi ka esmapilgul võib selle põhjal, et mõni loom on kuidagi veidralt väike või nahk mingist kohast kulunud, arvata, et need pole just kõige värskemad topised, tajub, et nad pole siiski lihtsalt karvased asjad seintel.

Toomas Soosaar rääkis, et kõik välja pandud loomaeksponaadid on tema lastud ning need on tema jaoks erilised. Eriliseks teevad neid peaasjalikult jahil või ulukite endiga juhtunud lood. Näiteks seinal rippuv metskult oli kunagi pidanud maha tõsise võitluse karuga. Sellest saadud vigastusi leiti siis, kui kult jättis oma elu jahimehe püssi ees. Seina kaunistav hundinahk ja sama looma kolp on pärit aga väga omapäraselt emahundilt, Soosaare sõnul oli see loom olnud n-ö kolme jalaga.

"Üks jalg oli tal kubeme juures konksus. Naha peal on näha, et selle juurest on karv nagu natuke ära hõõrdunud. Ei oska kohe öelda, kas ta sündis selliselt või oli see kunagine vigastus. Luumurdu ei paistnud tal küll olevat," märkis jahimees. Kaavikuna esinev ilves oli aga alles kutsikas, kui koerad ta puu otsa peletasid ning sel moel jahimehele saagiks pakkusid.

Soosaar lisas, et karu kolju on saanud jahitrofeede näitusel hõbemedali ning hundikolp pronksmedali. Tegelikult on tal ka päris palju neid trofeesid, mida näitustel on pärjatud kuldmedaliga. Need on mehel kindlalt kodus ega rända mööda näitusi.

"Näitusele tahtsin panna just selliseid nahku, kolpasid ja topiseid, mis pole lihtsalt kunagi lastud loomad, vaid kes on oma eluga olnud minu jaoks põnevad. Jah, nad pole kõige värskemad, mõni aastast 2003, kuid see-eest tähendustega," selgitas ta oma valikut. Samas oli ta nõus, et ülespanek vajaks juurde tema tutvustavat sõna. Sestap oli ta igati valmis tulema näiteks kooliõpilastele jahi- ja loomalugusid rääkima, kui õpetajad seda soovivad ja teda kohale kutsuvad.

Lugusid, mida rahvale rääkida, on tal kindlasti palju ning põnevaid, sest jahil hakkas ta käima koos isaga juba noorukieas, kuid metsaga sinasõber on ta olnud palju pikemat aega. "Jahimeheks sain 18- aastaselt ning olen praeguseks ametit pidanud kokku 25 aastat. Jahipiirkond, kus põhiliselt tegutsen, on Saare ja Omedu kant. Eks selle aja jooksul ole muidugi näinud nii mõndagi huvitavat. Võin veel nii palju öelda, et nende aastate jooksul olen karusid lasknud kümme," andis ta enda kohta teada.

Näituse tõi raamatukokku Jõgeva maakonna keskraamatukogu teenindusosakonna juhataja Sirje Undusk, kes leidis, et kunstitöödele vahelduseks on midagi muud vaadata päris värskendav.

"Need trofeed olid üleval varem ka Mustvees ja siis ma mõtlesin, et kuna on talvine aeg ning ega paljud saa loomaaeda minna, oleks ju tore, kui midagi meile siia kohapeale tuleb. Loodan, et uudistamist jätkub igas vanuses inimestele. Fuajeesse vitriinidesse paneme lisaks ka teoseid Eesti lindudest ja loomadest," jutustas Undusk.

Toomas Soosaare sõnutsi on kõik välja pandud loomad tema enda lastud, kuid mõned linnud on talle toonud ka teised jahimehed. Topised on on valmistanud Jõgevamaal elavad taksidermistidest isa ja poeg.

Näitus jääb vaatamiseks kuu lõpuni.