Helve Tamm Nukits(2011), lk. 47- 48

Üks lõpmata tore ja meeldiv koht PõltsamaaI on siin asuv Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu. Tore asutus nii tavakülastajatele kui ka koolidele ja lasteaedadele. Näiteks Põltsamaa lasteaed Mari on sedavõrd tihe raamatukogu külastaja, et nende omavahelisest koostööst on võrsunud nüüdseks juba mitmeid kauneid vilju.

Raamatukogu ja lasteaed Mari on vastastikku kasutoovat koostööd teinud juba aastaid ning sellest kõigest on sündinud midagi tõeliselt head - laste huvi raamatute vastu ning soov lugeda.

Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu lasteosakonna juhataja Nelli Orgmaa möönis, et raamatukogu tunneb lasteaialaste külaskäikude üle siirast rõõmu. Rõõmu teeb seegi, et lapsed on hakanud raamatute juurde tooma ka oma vanemaid. Ja see on tõele au andes tänapäeva inetrnetiajastul vägagi suur asi.

"Laps on väga tubli ema-isa raamatukokku tooja. Lasteaiarühmaga raamatukogu külastades on lapsed tihtipeale öelnud, et ma tulen pärast ka oma emmega siia. Paljud küll ei tule, kuid on piisavalt neid, kes tõesti tulevadki. On ette tulnud isegi neid vanemaid, kes ise pole kunagi raamatukogus käinud ja jõuavad siia tänu oma lapsele. Kui ta juba korra lapsega meile tuleb ja laps on raamatuhuviline, siis jääb ka vanem siia käima," nentis Orgmaa.

Ta tunnistas ka, et just viimastel aastatel on lausa silmaga näha, et lasteaia aegu raamatukogus käimine on hakanud märkimisväärset vilja kandma. Ilmekaks tõestuseks selle kohta on sügisel esimesse klassi astunud laste lugejaks kutsumine. Kui varem oli nende hulgas enne kooli lugejaks astunuid vaid väike näputäis, siis nüüd vähemalt pooled, kui mitte rohkem. On tuntav, et raamatukogu pole kooli alustajatele võõras. Kindlasti on praegu just lasteaia töö see, mis on noori lugejaid raamatukokku toonud.

Lasteaed Mari vanemõpetaja Ene Müür on ise suur raamatuhuviline, loomulikult püüab ta seda pisikut sisse süstida ka lastesse. Seetõttu alustatakse raamatukoguga tutvumist juba varakult ning olenevalt laste vanusest toimuvad ka raamatutega seotud tegevused.

"Päris väikestele, sõime omadele, toome kogust raamatuid siia. Raamatukogus on ju valik hea ning tuleb tunnistada, et ega enamustes kodudes suurt raamatuvaliku võimalust pole. Meil on iga nädal oma teema ning raamatuid võtame vastavalt teemale. Raamatutega tegelemisel arvestame ikkagi laste iga. Palju oleneb ka rühma tasemest," rääkis Ene.

Süstemaatilised - kord kvartalis - külaskäigud raamatukokku algavad siis, kui lapsed saavad 4- aastaseks. Neist vanemate lastega käiakse seal jubaiga kuu korra, lisades siia juurde ka muid üritusi. Kõigepealt tutvutakse raamatukoguga - miks raamatukogus on palju raamatuid, mis tähendab sõna "laenutamine", kuidas raamatut hoida jne.

Lastele meeldib väga etteloetud juttude kuulamine. Eriliseks lemmikuks on kujunenud tädi Viivi (Viivi Tell) lugemine ja jutustamine. Väga meeldib ka niisama raamatuid vaadata - ise riiulist võtta, pilte vaadata või natuke lugeda.

Mida vanemaks lapsed saavad, seda tihedamaks muutuvad külaskäigud. 5-6-aastased käivad raamatukogus enamasti korra kuus. Siis on külas- käigul kindel teema, mida juba lasteaias käsitletakse. Ka raamatukogus räägitakse sellest, vaadatakse pilte ja loetakse juttu.

"Raamatukogus käime ka muude sündmuste puhul, nagu näiteks sõbrapäeval. Või on muud tähtpäevad. Igal tähtpäeval oleme raamatukogu ikka meeles pidanud, sest peame sealseid töötajaid oma sõpradeks. Tihti käime vaatamas mõnda huvitavat näitust. Siiani pole lapsed mitte kordagi veel öelnud, et nad ei taha raamatukogusse minna. Mitte kordagi. Alati sammume sinna väga heal meelel. Aga hiljem, kui nad käivad juba koolis esimeses klassis, olen näinud, et väga paljud meie lasteaia endised kasvandikud on jäänudki raamatukokku ka edaspidi käima. Ju siis mingi pisik on siit ikka saadud," rääkis Müür.

Maast-madalast õpetatakse, et iga raamatut peab hoidma ja eriti laenuks saadut. Nii pole tulevikus vaja karta, et raamatukogu raamat satub kasvõi kogemata panni või toidutaldriku alla.

Müüri sõnutsi on väga oluline teada, et lapsed on raamatukokku alati oodatud ning kasvatajatele ei öelda kunagi ära abikäest õigete raamatute leidmisel.

"Iga kord, kui lähed sinna oma tahtmise või sooviga, näiteks vajad mingi autori raamatuid või raamatuid loomadest, siis on nad kohe krips-kraps valmis sulle selle otsima ja soovitama. Igal juhul on sinna alati kõigil väga tore minna," ei väsinud Müür koostööpartnereid kiitmast.

Ja tõesti - mine Põltsamaal raamatukokku millal tahad, alati kohtad seal naeratavaid nägusid ja abivalmis käsi. Ikka on neil käsil mingi huvitava näituse ülespanek või lastele põneva ettevõtmise korraldamine. Ja mis kõige tähtsam - meie raamatukogutöötajad on inimesed, kellega tahad igal juhul koostööd teha. Ükskõik, millisel teemal või alal.