Raivo Feldmann  Vali Uudised(2011), 20. mai, nr. 39, lk. 3.

Linnavolikogu otsustas lubada Jõgeva Maakonna Keskraamatukogul võtta tööülesannete täitmiseks kasutusrendile 13 arvutit. Kasutusrendile peamiselt seetõttu, et aegunud arvutite tööshoidmine on kulukas.

Praegu on keskraamatukogus kasutusel 20 arvutit. Soetamisaastate järgi on kasutuses üks arvuti aastast 1998, kaks 2003. aastast, neli 2004., kolm 2005., üks 2006. ja kuus arvutit 2007. aastast. 2010. aastal kulutati arvutite tööshoidmiseks 1305,14 eurot ning sellel aastal on juba kulutatud 188,96 eurot. Raamatukogu nõukogu on praeguseks jõudnud seisukohale, et arvutite parandamisest või uute ostmisest on kasulik võtta arvutid kasutusrendile. Et tegemist on kiiresti aeguva tehnikaga, siis vahetatakse tulevikus kasutusrendil olevad arvutid välja iga kolme aasta tagant. Kasutusrendi hinna teadasaamiseks võetud hinnapakkumised näitasid, et näiteks kümne arvuti kasutusrendi suuruseks kujuneb koos käibemaksuga ligi 160 eurot kuus, kusjuures oluline on tähele panna, et rendimakset ei tasuta linnaeelarvest, vaid Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu eelarvest.

"Juba praegu on keskraamatukogul kaks arvutit vähem kui tarvis. Samas suundub raamatukogundus kiiresti e-raamatukogunduse poole. Praegu soovime korraga välja vahetada 13 arvutit, mis siis jälle kolme aasta pärast korraga välja vahetatakse. See tähendab, et hea õnne korral pole neile vaja ka hooldusi ega parandusi teha. Arvutite kasutusrendile on üle läinud ka mitmed teised Eesti keskraamatukogud. Minu arvates ei ole mõistlik arvuteid osta, et neid siis mõne aja pärast parandama hakata. Kuigi ka 2007. aastal soetatud arvutid on juba aeglasevõitu, kõlbavad nad kasutada veel internetiarvutitena. Seda seetõttu, et nende arvutite kasutajate klientuur on selline, et internetiarvutiteks ei julge me päris uusi arvuteid panna," selgitas linnavolikogulastele keskraamatukogu direktriss Rutt Rimmel.

Toivo Krooni huvitas, et kui tegemist on kasuliku tehinguga, kas siis teised linna allasutused on ka arvutite kasutusrendi peale mõelnud. Linna majandusnõunik lausus vastuseks, et see ei ole muidugi välistatud. "Võimalik, et aasta-kahe pärast korraldame riigihanke, et ka teistes linna allasutustes sama süsteem kasutusele võtta," arvas Maimu Kelder.